kolmapäev, 29. juuni 2016

Probleem Kapoga




Üks sõber kirjutas eile Facebookis, et ei saa enam oma mobiiltelefoni äppi kasutada ja on veendunud, et „Kapo sead” blokkisid kuidagi selle äpi.

Küsisin Innolt, kas selline asi on võimalik. Inno hakkas naerma ja ütles, et kui Kapo üldse midagi teeb, siis lihtsustab telefonide kasutamist, et inimesed võimalikult palju telefonidega räägiks.

Mnjah. Mul tuli meelde, kuidas ma ise ka vahel mõtlesin, et kui mina astun sammu A, siis Kapo teeb kohe sammu B. Olen kogenud, et kui sa suhtled paranoiliste inimestega, siis muutud ise ka paranoiliseks. Sulle võib ühel päeval kogunisti tunduda, et kaitsepolitsenik istub telefoniposti otsas ja jälgib sind. Kui ma veel prokuratuuris töötasin, siis anti noortele abiprokuröridele „hullude” kaebused vastata. Vanad prokurörid ilmselt ei viitsinud nendega tegeleda ja andsid nad siis meile. Noh, nendega sai kõvasti nalja. Neile tuli alati ilusti vastata, kõiki menetlusnorme järgides, ning sealjuures üritada mitte naerust ära surra. Mulle jääb igaveseks meelde, kuidas ma kirjutasin ühele mehele pika vastuse selle kohta, miks ei saa alustada kriminaalmenetlust selles suhtes, et teda tulistatakse naabermaja aknast laserkiirtega.

Kuidas paranoia tekib? Sageli eelneb sellele mingi raputav sündmus või muudatus elus, millega inimene ei suuda kohaneda. Tean inimest, kes läks hulluks pärast seda, kui kaotas töö. Mind ennast raputas tugevalt meie kodu läbiotsimine. No ja kindlasti tekitavad paranoiat ka narkootikumid.

Nüüd on küsimus, kuidas paranoiast vabaneda. Mina soovitan oma mugavustsoonist väljuda. Minna kuskile mujale - kõige parem, kui teise riiki. Seal vaatad oma elu distantsilt ja näed selgemalt. Mina näiteks olen siin Portugalis aru saanud, et kui mina teen sammu A, siis ei pruugi Kapo tingimata astuda sammu B.

Ma ei ole eriti kindel, kas Ameerikas käimine paranoiat vähendab (Kender ja Detroit), sest Ameerika on väga paranoiline ühiskond, kus on suur roll kõiksugustel vandenõuteooriatel. Seal on nad osa nii poliitikast (Trump) kui showbusiness'ist. Soovitaks pigem Vahemere maid, kus elatakse päriselu. Istuda natuke oliivipuu all, juua 11 %-list veini, puhuda külamehega juttu, vaadata, kuidas lambad laisalt üle tee lähevad või palavusest oimetu koer tee peal magab…  Elu tundub kohe täitsa teine :).

Paranoiavaba elu: üks mees ja üks laps Portugali päikese all.

4 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Mh, kas juba arutlemine sellel teemal, et Kapo üldse miskit huvi te tegemiste vastu tunneb, pole paranoia?

Irja ütles ...

Mulle tundub, et sa ei saanud mu jutu mõttest aru.

Anonüümne ütles ...

Ei maksa seda repressiivasutust niiväga üle hinnata!
Nad ei oska seal isegi Savisaare kõvekettal jälgi jätmata valgustundlikku infot vahelt välja võtta.

Anonüümne ütles ...

Oskavad küll - tegemist on pigem juriidilise vaidlusega, kas andmekandjal tohib andmeid muuta ja eemaldada või tuleb andmed koos andmekandjaga muutumatul kujul tagastada..