reede, 15. juuli 2016

Kuidas me pääsesime Nizzast



Ohoh. Kuidas me küll jumalat tänasime, kui natuke aega tagasi oma hotellitoas televiisori avasime. Kõik uudistekanalid rääkisid ainult Nizzast. Kuidas veoautojuht oli rahvale otsa sõitnud. 70 surnut, 100 vigastatut.

Kui oleks teostunud meie esialgsed plaanid, siis me oleks olnud täna õhtul Nizzas. Ja just sel ajal, kui see õnnetus juhtus. Inno nimelt avastas Skyscanneri kaudu lennupiletite hindu vaadates, et kõige soodsam oleks lennata koju Nizza kaudu. Piletid neljale maksid ainult 680 eurot. Oleksime jõudnud täna õhtul Nizzasse, veetnud öö Nizzas ja lennanud homme Nizzast Tallinna.

Pakkumine oli väga soodne, aga jäime millegipärast kahtlema. Miski ei tundunud selle juures päris õige. Olime ju kogu aeg rääkinud, et tahame lennata Helsingi kaudu. Ok, Helsingi lend maksis 945 eurot, seega pea 300 eurot rohkem, aga tundus, kuidas nüüd öeldagi, turvalisem. Kõhutunne ütles nii.

Nüüd selguski, et oma kõhutunnet tuleb usaldada. Ja alati ei ole odavam parem. Vaatan praegu telekast, kuidas hirmunud inimesed mööda Nizza tänavaid jooksevad ja mõtlen, et nende seas võiksime olla ka meie. Koos lapsekärudega! Judinad jooksevad üle selja, kui sellele mõtlen.

Inno viskas enne lennu ära bukkimist veel nalja, et lähme muidugi Nizzasse, kunagi müüdi Hansapanga pensionikindlustust Andrus Veerpaluga, kes ütles, et kui teed kindlustuse, siis saad puhata Nizzas. „Meil pole mingit kindlustust, aga oleksime Nizzas,” ütles Inno.

Nüüd Innol muidugi mingit naljatuju pole. 70 hukkumut, 100 vigastatut. Naljakat ei ole siin midagi. Inno on jumala õnnelik, et 300 eurot rohkem maksime ja homme ikka Helsingisse lendame.

Aga jah, täna õhtul läheme magama jumalat tänades. Homseni!

P.S. Rahaliselt saame hakkama. Arvel on hetkel 80 eurot, loodetavasti piisab sellest Võrru jõudmiseks. Helsingis oleme öö minu onu juures. Inno ainult muretseb, kas meil Võrru jõudmiseks bensiiniraha jagub, nii et kui kellelgi on veel soovi meid toetada, siis võtame abi rõõmu ja tänuga vastu. Meie kojulennule saab hoogu juurde anda, tehes vabalt valitud summas ülekande minu ehk Irja Tähismaa arveldusarvele Swedbankis, mille number on: IBAN: EE112200001100329486. Välismaalt üle kandes panga BIC kood: HABAEE2X.
Kes teeb vähemalt 25-eurose annetuse, saab soovi korral vastukingiks minu Portugalis ilmuva inglisekeelse raamatu – sel juhul märkige palun selgituseks „Raamat”. Kui te raamatut ei soovi, siis kirjutage lihtsalt „Toetus”.

Aitäh kõikidele toetajatele ja kaasaelajatele ning näeme juba varsti Eestis!!!

Pildil Inno ja lapsed pühapäeva õhtul mägikülakese jalgpalliklubis Portugali meeskonnale kaasa elamas. 

5 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Kas sa teed nalja või? Ise haritud inimene ja ei tee vahet Nice'l ja Nizzal?!? See peab nali olema.

Lisaks, need sada erinevat üllitist sel samal teemal tekitavad väga mulje, nagu need "tahan kangesti õhtulehte ja kuulsaks saada" inimesi, kes pärast iga katastroofi toimetusega ühendust võtavad, stiilis "mina OLEKSIN ka ohver, kui ma OLEKSIN selle lennu peal olnud".

Naeruväärne postitus, Irja.

Anonüümne ütles ...

Eesti keeles Nice ongi Nizza, midagi ei ole siin kehvasti. Mõlemaid variante saab kusjuures kasutada. Ei maksa nii õel olla.

Anonüümne ütles ...

Ja vat kui hästi läks, et te Türgi kaudu ei tulnud...

Anonüümne ütles ...

No aga võiks ju veel rääkida, kuidas kaalumisel oli ka lennata läbi Corki, Islandi, Roheneemesaarte, Capri, Milano jne, sest kõik ju kenad kohad hängimiseks ja kohvikutes jalakeste puhkamiseks. Selge see, koduigatsus on niiiiii suur, rahapuudus ka ennekõike ja tuleb mõelda laste peale, et neid (ja Irjakest) mitte ära kurnata otselennuga. Ehk et milleks otse minna, kui saab ka vahva ringi teha.

Inno ütles ...

Otselend maksis vahemikus 1500-2000 eurot, seda raha meil lihtsalt polnud. Lastega reisides ongi vahepeal hea pause teha, sest pikk sõit kurnab lapsed väga ära.