esmaspäev, 29. august 2016

Miks ma Soome koristajaks ei lähe :)


Sain eile oma kirjastuselt meili, kus anti teada, et nad koostavad parajasti oma autorite luuletuste antoloogiat. „Carissima autora...” seisis kirjas. Paluti saata üks luuletus, mis kõige rohkem iseloomustab minu senist tööd.

See kiri liigutas mind väga. Eelkõige see, et olin neil meeles.

Ja mina olin alles eile helistanud onule ja uurinud, kuidas oleks võimalik Soome koristajaks minna. Nüüd ajab see mind naerma. Kui me nüüd Soome läheks ja ma seal tööle läheks, kuidas jaksaksin ma siis veel töö kõrvalt romaani kirjutada? Anda alla nüüd, kus mul on kirjutada vaid mõned üksikud peatükid?

Onu rääkis, et eestlaste elu on Soomes tegelikult väga raske. Elatakse mitmekesi nö kimppakämppä'des ja töö on raske. Tema tuttavad naised, kes töötavad koristajatena, olevat õhtuti surmväsinud. Soome koristusettevõtetel olevat ka tavaks võtta endale töödejuhatajateks eestlased, sellised käbedad mutid, kes  piitsutavad oma kaasmaalasi ülima mõnuga. „Eestlane on olnud ori ja tahab saada mitte vabaks, vaid orjapidajaks,” ütles onu.

Kujutasin ette, kuidas ma seal Soomes töölt koju tulles väsinult kokku kukuks ning Inno ja lastega tigetseks. Okei, meil oleks natuke rohkem raha, aga meel oleks must ja hinges ängistus ning kibedus. Täitumata unistuste pärast. Kas see on seda lisaraha väärt?

Või kannatada veel natuke, elada pisut tagasihoidlikumalt ning pingutada, et romaan saaks sügisel valmis? September ja oktoober on mul alati parimad kirjutamise kuud olnud ja kuna Inno on nüüd ka kodus, siis ta saab sel ajal, kui mina viimaseid peatükke trükin, laste järele vaadata.

Veel eile ma selle peale ei mõelnud. Kirjastuse meil pani mõtlema. Sest midagi ei ole teha - ma olen ikkagi kirjanik. Mitte mingi koristaja või henkilökohtainen avustaja - sellist tööd kaalusin ka. Öeldakse, et kui saad ka mitte, siis parem ära kirjuta. No vot mina ei saa kirjutamata. Kui ma ei kirjuta, siis hakkavad kirjutamata read mind painama ja viirastuvad ka unedes. Ehket kui magaksin soomes oma koristajaund, siis tuleks romaani kirjutamata read mind õhtuti kiusama ja ajaks lõpuks hulluks.

Ei, ei, nii ei saa. Nagu ma siin paar päeva tagasi kirjutasin - oma südamega kompromisse teha ei tohi. Inimene peab tegema seda, mida ta kõige rohke teha tahab. Mida ta kõige paremini oskab. Saatsin kirjastusele kähku oma luuletuse ära. See on kirjutatud 2003. aastal, umbes kuu pärast Joáo'ga kohtumist. Siis oli ta minu kujutlusis veel mu unistuste prints. Prints, kes seisis öö hakul tumesinise Tejo jõe kaldal, vaatas igatsevalt kaugusesse ja mõtles minule. Ma ei olnud selle luuletuse kirjutamise ajal veel Lissaboni ja Tejo jõge näinud, aga Joáo rääkis neist mulle oma kirjades ja see luuletus sündis minu igatsusest Lissaboni ja Tejo jõe järele. Kirjutatud on ta inglise keeles nagu ka mu romaan. Panen ta siia ka teile lugemiseks:

Grains of Sand

How gently the river flows
in your dreams
you see a woman
only grains of sand
covering her naked body
stepping softly, barefoot
in the chilly waters of the flowing river

Under the moonlight
how languid she looks

How softly the wind blows
in Lisbon at night
on the river bank
when you stand there waiting
wishing to hear
and to feel and to taste

You stretch out your hand…
There`s silence!
Only the wind
kisses your neck
like a lover in haste


At that night 
a miracle happens
for one girl
in a faraway country
lies in bed
still awake

She suddenly finds
grains of sand
from her little bed
and giggles
for her dress
on the back of the chair
is still wet

She closes her eyes
in her dreams
as gently as river flows
someone`s hand
touches her body


And in Lisbon at night
the man by the river
hears footsteps in sand

PS. Ma ei lähe Soome koristajaks, vaid teen teoks oma unistuse. Aitäh minu armsale kirjastusele, kes mulle meelde tuletas, mis oluline :). 

5 kommentaari:

Jere ütles ...

See postitus oli küll väga armas! Sa võiks enamuse ajast selline olla :)

Irja ütles ...

Aitäh :). Üritan!

Unknown ütles ...

Väga kena luuletus. Ma pakuks inglise keele korrektuuriks kaks pisikest muudatust, mis muidu jääks silma/kõrva/arusaamist veidi riivama. Kas tohiks?

Unknown ütles ...
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Irja ütles ...

Jaa, palun - seda ei olegi veel spetsialist üle vaadanud/toimetanud. Saadaksin siis kirjastusele koos parandustega.