Lääs on Venemaa poliitikat kujundada püüdes täiesti mööda keppinud. Miks?
Üks seletus on, et Venemaast on lihtsalt valesti aru saadud. Seni on kujutatud Putinit kui diktaatorit. Aga kui ta polegi diktaator? Vaid on selline mees nagu Ansip. Kes lihtsalt oskas ära arvata rahva arvamuse, või ütleme siis, et rahva enamiku arvamuse. Ja rohkemat pole vajagi, et äsja demokratiseerunud ühiskonnas hakkama saada. Kus pole valitsusväliseid organisatsioone, survegruppe ning rahvas tahab näha armastatud juhti.
Ka Ansipil oli palju vaenlasi, keda ta ei sallinud (Reiljan, Savisaar, isegi Kallas) ja keda ta tõrjus. Opositsiooni kiusati taga, nii nagu see toimub Venemaal. Teisitimõtlejad nagu Tiit Madisson pidid lausa ära kolima. Aga kõik oli nö demokraatlik, kooskõlas enamuse tahtega. Kui üldse, võib Venemaad vaadata kui enamuse diktatuuri. Aga seda sama võib öelda ka USA, Inglismaa ja paljude teiste vanade demokraatlike riikide kohta. Kus on küll tugevam sõltumatu ajakirjandus ja valitsusvälised organisatsioonid, aga süsteem on ikka laias laastus sama. Kui vabariiklane saab USAs presidendiks, siis demokraadid nutavad. Või kui tööparteilane võidab, siis Inglismaal närivad konservatiivid küüsi.
Venemaad ei saa kindlasti vaadata kui ainult Putinit. Nii võib täiesti rappa minna. Pigem tuleks näha seda enamust, keda Putin esindab ja mõelda, miks see enamus mõtleb nii nagu mõtleb.
1 kommentaar:
Putin on väga sarnane prantsuse teisele keisrile Napoleon III-le, kes oli populaarne diktaator. Aga N III kukkumine oli väga valus. See võib juhtuda ka Putiniga, kui ta mõne lolli vea teeb, nagu Nap III oma Preisi sõga.
Postita kommentaar