pühapäev, 18. detsember 2016

Miks Eesti mees puhkab teises ilmas?

Eestis on tavaks öelda, et puhatakse teises ilmas. Eluajal tehakse ilma puhkamata tööd, mida raskemat, seda parem.

No põhiliselt käib see muidugi meeste kohta. Naised saavad lastega kodus olles töö tegemisest puhata, kuigi ka lastega tegelemine on päris raske töö. Aga mingi vaheldus on lastega kodus olemine ikka.

Ma ei tea, kas see on õige või vale, see ilma puhkatama rassimine, aga ma kujutan ette, et tervisele pole see sugugi hea. Ma arvan, et ilma puhkamata töörügamine on alkoholi kõrval peamine meeste varajase surma ning raskete haiguste põhjus. Eesti mehe eluiga on üks lühemaid Euroopas. Alkoholi tarvitavad paljud mehed kah selleks, et saaks rohkem tööd teha, sest on levinud arvamus, et viin on rohi. Kui haigeks jääd, jood ära pudeli viina ja järgmine päev saad taas tööle minna. Või nii see umbes käib.

Ma tegelikult nägin kõrvalt, mida see ilma puhkuseta töörügamine tähendab. Eks ma ise tegin kah seda. Kuidagi läks nii. Teised mehed panid ka puhkamata, kuidas mina teisiti sain. Isegi riigipühade ajal. Kas ma polegi siis õige mees?! Ja ega minu asemele kedagi võtta poleks kah olnud, või noh, selline mulje jäi ülemuse jutust. Nii et kõik päevad tööl, hommikust õhtuni, ilma puhkepausideta.

Mina pidasin vastu. Aga minu kolleeg, minust veidi vanem turundusjuht kukkus kokku. Sai ajuinfarkti ja jäi poolest kehast halvatuks. Sama asi, mis oli Mart Laaril, Eesti legendaarsel peaministril, kes samuti ilma puhkatama pani, kuni kokku vajus ja nüüd on sisuliselt töövõimetu. Endine müügijuht on samuti osalise töövõimega, ei saa korralikult enam sõna suust ja pliiats ei püsi käes, ühte jalga veab järel. Arvutiga saab enam-vähem siiski hakkama. Mõistus on enam-vähem korras, umbes nagu Tanel Talvel või Rait Marustel, kes kah midagi säärast üle elanud. Aga tööd enam endist viisi teha ei saa. Käib regulaarselt Tartus taastusravil, mingil määral see aitab, aga nagu öeldakse, ega harjavarrest enam pauku ei tule. Pensionini on jäänud aga mitukümmend aastat, eeldusel muidugi, et 70-aastaselt pensionile saab. Kuni selle ajani tuleb kuidagi välja vedada. Mõned aastakümned tagasi oleks tema diagnoosiga olnud ilmselt juba lõpp, aga tänane meditsiin teeb imesid. Peaaegu kõik tuuakse tagasi. Mis aga tähendab, et paarkümmend järgnevat aastat kulub tema peale mitu korda rohkem kui ta ise jaksab sisse tuua. Nii see paraku on. Ja tema pole loomulikult ainus, temasuguseid on Eestis kümneid tuhandeid, järjest rohkem.

Pensionikassa õnneks enamik eesti mehi siiski pensionini välja ei vea - tänu sellele püsib see kassa vee peal. Numbrid on paraku sellised, eesti mehe eluiga on kusagil 70 aastat, mõnel veidi vähem, teisel jälle veidi rohkem. Õnnelikud on need, kes 80ni välja veavad ja veel kauem elavad üksikud. Tervena elatud eluaastaid on mehel 50 ringis. Seda on näha tänavapildist - vanemad inimesed on kõik puha naised. Paljud välismaalased küsivad, aga kus on mehed? Aus vastus - mulla all.

Nüüd, kui küsitakse, miks on Eestis haigekassa pankrotis, nii et järjekorrad on üha pikemad ja kõik inimesed enam arsti juurde ei pääse. Aus vastus: lugege seda artiklit nüüd uuesti algusest peale.

5 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Kogu ühiskondlik mentaliteet on paraku selline, et kõva rügaja on au sees. Masu ajal tuli leppida töökohtadega erinevates orjaistandustes. Tuli valida halva ja veel halvema vahel. Kuna masueelsest elust selline kogemus puudus, siis hämmastas mind töötajate mentaliteet. See, kes veri-ninast-välja rabas, oli austatud, mis siis, et tasuks vaid orjapalk. Ja kui keegi korrakski piiksatas solidaarsuse ja töötajate eest seismise teemal, sai vastuseks vaid orjadekoori pahameele. Sest tõsi ta on, ori on teisele orjale saks, mitte vend.

Küsimus: kellele ja mida see töödrügav eestlane tõestab?

a.

Inno ütles ...

Eestlasel on ilmselt vaja end jätkuvalt tõestada sellele kujuteldavale saksale. Muidu ei saa kiita. Aga kiitusest sõltus, kas jääd orjaturul ellu või mitte. Emapiimaga on saadud kaasa teadmine, et puhata ja pikutada on lubatud ainult saksal, kelle teenindamine oli auasi.

Ja tõsi ta on - ma ei tea Euroopas ühtegi teist rahvast, kes niipalju tööd rügaks kui eestlased, kui võibolla lätlased välja arvata. Näiteks katoliiklikus Portugalis on pea iga nädal mingi püha ja puhkepäevad. Tööle minnakse kella 10ks ja tööpäeva kestab kella 15ni. Jõuludest kuni kolmekuningapäevani on suur osa ettevõtteid lihtsalt kinni.

Ning veel, mis huvitav küsimus: kas Eesti elatustase on sellest suurest töörügamisest paranenud viimase paarikümne aasta jooksul? Ma ei mõtle palganumbrit, mis ei näita midagi, kui hinnad veel kiiremini tõusevad, vaid elatustaset. Ma ei tea. Veel paar- kolmkümmend aastat tagasi ehitasid paljud inimesed omale maja ilma laenuta, nüüd on see võimalik vaid üksikutel väljavalitutel. Väljaspool Tallinna, Tartut ja Pärnut on elamuehitus üldse seiskunud.

ann ütles ...

Jah, huvitav on see, et kui meestel hakkab see ülepingutusest rabanduse (infarkti, insuldi) saamise oht pihta suht noores eas, siis sigivas eas naised on nende eest üsna hästi kaitstud,östrogeen kaitseb. Kas on siin loodus nö arvestanud, et sigiv naine peab ju sahmima beebide-väikelastega, mis tähendab enamusel juhtudel väsimust, ja oleks jama, kui väikelaste emadel oleks kalduvus väsimusest infarkti saada? Samas, alates menopausist varitseb infarkti-insuldioht ka naisi (hormonaalsed muutused, östrogeeni kaitsev mõju hakkab taanduma) ja vanemas eas oli vist isegi juba meestega võrdne.

Njaa, (vaistlikult?) võtan öise lapsehoolduse rohkem enda peale - mina olen ju esiteks naine ja pealegi, nats noorem ka kui mees, seega...

Irja ütles ...

Meil samamoodi - öösel toimetan Juulikesega mina, Inno saab rahus tududa :).

Inno ütles ...

Olen samas avastanud, et lapsed, eriti väiksed, on head stressimaandajad ka meeste jaoks. Ilmselt ka meeste närvisüsteem ja aju muutub seoses lastega, nagu ka naistel.