Inno urises oma urisemise ära, ma lisaks siia juurde veel retseptiravim Circadini võimalikud kõrvaltoimed, milleks on muuhulgas ärrituvus, närvilisus, rahutus, insomnia, õudusunenäod, ärevus, pea- ja kaelavalu, letargia, pearinglus, kõrge vererõhk, kõhuvalu ülakõhus, seedehäired, suuhaavandid, suukuivus ja iiveldus. Lisaks võib circadin põhjustada agressiivsust, mälu- ja tähelepanuhäireid, rahutute jalgade sündroomi, lihasspasme ning öiseid krampe (!!!).
Juhendil on TOHUTU kõrvaltoimete loetelu ja Juulikese puhul täheldasin ma nende seast rahutust, insomniat, ärevust, suukuivust, rahutute jalgade sündroomi ja lihasspasme. Kuna ta katsus öösel mitu korda pead, mida ta tavaliselt ei tee, siis võis circadin tal ka pea valutama panna.
Ju-be! Pean õnne tänama, et kui ma Võru apteekidesse circadini otsima läksin, siis seda kusagil polnud ja üks väga tore Lõuna-Eesti haiglas asuva Südameapteegi apteeker soovitas mul alguses proovida käsimüügiravimit Unital, millel erinevalt circadinist kõrvaltoimeid pole (circadinil ei pidanud ka olema, vähemasti nõnda ütles neuroloog). Olin alguses vihane, aga nüüd saan aru, kuidas meil vedas. Muidu oleksime hakanud Juulikesele andma circadini ja kõrvaltoimete tekkides oleksime mõelnud, et pagana melatoniin, ei tööta, tarvis lasta talle kangem unerohi välja kirjutada. Alati tasub alustada leebemate ravimitega, enne kui minna kangemate juurde :).
Nüüd saime kümme päeva tavalist käsimüügimelatoniini proovida ja meie vajadusi see täiesti rahuldab. Laps hakkab pool tundi pärast melatoniini andmist mõnusalt haigutama ja jääb igasuguste probleemideta magama. Ok, mõnel öösel ärkab paari tunni pärast üles, aga jääb pärast tissi andmist kohe uuesti magama ja magab hommikuni välja. On ka selliseid öid, kus üldse ei ärka, näiteks üleeile. Circadiniga seevastu üldse ei haiguta, magab väga rahutult, siputab jalgadega, kilkab, ärkab voodisse tõstmise peale üles ja tema keha läbivad värinad. Tohutu erinevus.
Ühe teise angelmanivanemaga vesteldes selgus, et ka tema lapsele ei mõju circadin, lapse uni on läinud hoopis kehvemaks. Üks ingliemme soovitas Apotheka melatoniini, pidi samuti väga hästi mõjuma.
Nii et sedasi. Nüüd on Juulike õnneks jälle rahulik ja mängib rõõmsalt oma väikese õekesega. Õuduste öö on möödas.
3 kommentaari:
Tere!
Mul juba kunagi varem tekkis see küsimus (kui lugesin ühte teie postitust,kuidas Juuli oma kontrollimatu käte vehkimisega kogemata teile haiget võib teha -see Irja silmade lugu ja Inno sinine silm),aga küsimata jäigi.Kuidas Roosi ja Juuli mängitud saavad? Ma saan aru,et lapsevanema silmad peavad KOGU AEG olema teie puhul lastel,muidu teeb suurem endale või väiksemale haiget.Olles ise 2 lapse ema,naudin seda hetke,kui nad sõbralikult ja süvenenult koos mängivad ja kuigi olen kogu aeg vähemalt kuuldekauguses,ei pea ma neil kotkana silma peal hoidma.Teie peres on aga hoopis teine lugu ja ma ei kujuta ausalt ette,kuidas te jaksate! Eks sellega olegi nii,et kui elu juba sellise käigu on teinud,tuleb leppida ja kohaneda.Ometi oskan vaid aimata,kui raske teil võib olla ning kui suur tegelikkuses teie väsimus on (tõenäoliselt ei taju selle lõplikku suurust te isegi,sest olete 24/7 selle sees ja absoluutset nõrkusehetke endale lubada ei saagi - nagu puhkustki).
Tere! :). Sellega on tegelikult nii, et Juulile ja Roosile meeldib väga koos mängida ning kummalisel kombel ei ole Juuli Roosile kunagi haiget teinud. Kui, siis Roosi on Juulit vallatult juustest sikutanud, aga Juuli nagu saab aru, et teine on väike ja hoiab teda. Kõige rohkem meeldib neile muidugi elamist segi tuuseldada ja Roosi armastab Juulile kõrgematest kohtadest asju kätte anda, mille peale Juuli siis tänulikult kilkab.
Kõige raskem oli siis, kui nad üksteisevõidu öösel ärkasid :). Nüüd magab Roosi järjest paremini ja Juulike tänu Unitalile samuti. Hakkab kergemaks minema tegelikult. Tõeliselt raske oli kuskil aasta tagasi, kui Roosil tulid hambad.
Minul üle 3a poiss pakub ise enda juukseid 1a tüdrukule rebimiseks - läheb maas istuva tüdruku juurde, heidab pikali ja jätab oma pea tüdruku käeulatusse, mispeale see pistab kilkama ja venda kahe käega juustest rebima. Poiss selle peale naerab täiest kõrist ja karjub (sellise häälega,et katus tahab pealt ära tõusta - poiss on üldse väga lärmakas mul) "Oiiiiii! Aiiiiiii! Aaaaaahhhh!" kah vahepeale - oma meelest on ta leiutanud väga hea nalja. Minu meelest tüdrukut juustet rebima õpetada (mis siis, et suuremat) siiski väga hea mõte ei ole.
Veel meeldib talle, kui tüdruk talle sõna ostseses mõttes pähe või üldse peale istub ning üldse tahaks ta tüdrukuga puntras koos maadelda - aga paraku jõud ja osavus (1a on siiski suht kohmakas)on nii ebavõrdsed,et ma ei saa neil lasta seda teha. Väiksem muljutaks ära.
Muidu teeb tüdrukul pai, räägib nunnutava häälega, kallistab, toob mähkmeid kätte ("Ma olen mähkukuller!")... Aga paremini õnnestub neil kõrvuti mängimine (et kumbki mängib ise asjaga) kui koos mängimine - sellest tuleb tavaliselt ühe ja sama asja enda poole sikutamine ja protestikisa mõlemalt poolt.
5a õepojaga mängivad koos küll, samas kipuvad nad aga teineteist ka kiusama (poisid omavahel, st.) ja siis vaheldumisi kaebavad teineteise peale: "Aga tema tegi mulle seda-ja- toda!" - "Aga tema hirmutas mind!!!" jne. jne.
Postita kommentaar