Kas Eestis mõni poliitik vannub truudust rahvale?

I am honored to serve you, the great American People, as your 45th President of the United States! pic.twitter.com/BVtt7lSrlA

— President Trump (@POTUS) January 21, 2017

USA 45. president Donald Trump allkirjastamas oma esimesi dokumente presidendina.

Demokraatia on rahva võim, eksole. Mis tähendab justkui, et president peaks olema rahva president, peaks meeldima rahvale, peaks esindama rahvast. Aga tegelikkus on selline, et neid, kes rahvale meeldivad ja kes rahvast esindavad, kutsutakse halvustavalt populistideks.

Donald Trump vandus oma kõnes truudust rahvale, see on siis Ameerika inimestele. Seda peeti halvaks tooniks. Mis on iseeenesest jabur, et rahva võimuga riigis peetakse truudusevannet rahvale halvaks tooniks.

Viimasel ajal on kombeks, ka Eestis vanduda truudust mitte rahvale, vaid riigile. Selles on oluline vahe. Tavatähenduses, isegi demokraatlikes riikides ei tähenda rahvas enam riiki. Riik, see on kari ametnikke. Poliitikud teenivad ametnikke, riigijuht teenib ametnikke, ajakirjandus teenib ametnikke, rahvas teenib ametnikke. Isegi riigijuhiks valitakse tavaliselt mõni tubli ametnik (nimesid nimetamata :D) Aga kes teenib rahvast? Aus vastus: mitte keegi.

Ma arvan, et siin on kurja juur, miks paljud näiliselt demokraatlikud riigid praktiliselt seda pole. Ja miks rahvas on üha rahulolematum. Maailmas valitseb juba tükimat aega mitte demokraatia, vaid ametnike diktatuur. Umbes nagu kunagi oli proletariaadi diktatuur. Ja kui panete tähele, kui valuliselt reageerisid ametnikud Trumpi presidendiks saamisele: et ta olevat harimatute tööliste president. Kas siis Ameerika rahvas on harimatud töölised? Aga tegelikkuses muidugi on ka see tööliste väide demagoogiline ja vale, sest Trumpi toetus oli suur just väljaspool suuremaid linnu, kus elavad kõike muud kui töölised. Need „harimatud töölised” linnades valivad tavaliselt just demokraate, ehk antud juhul Hillary Clintonit. Trumpi poolt oli Ameerika maarahvas, näiteks Teksase farmerid, kes kaardi peal võtab enda alla suurema osa riigist, maa sool. Keda on arvuliselt vähem, aga kes on viimasel ajal mobiliseerunud, sest on mures oma riigi ja rahva tuleviku pärast. Kes on palju andnud, aga pole juba aastakümneid midagi tagasi saanud.

Või kui teistpidi küsida: kes siis ikkagi riiki ülal hoiavad, kas maksumaksja raha eest pabereid sahistavad ametnikud või maksumaksjad, see on need „harimatud” töölised? Kellel see riik siis ikkagi püsib? Ega ometi mitte ametnikel?!

Trumpil on kahtlemata õigus: rahvas, ehk maksumaksja peab riigi tagasi võtma. Sest riigi lõi ju rahvas, Ameerika rahvas võitles sõjas Briti kolonialistidega omale välja iseseisvuse. Nii nagu Eesti rahvale tõid iseseisvuse lihtsad töölised Vabadussõjas, isegi 15-16-aastased koolipoisid, kui panete tähele, mitte ametnikud. Ma arvan, et ma ei pane mööda, kui ütlen, et ametnikud on ühed kõige suuremad nahahoidjad, kes ei suuda ise võidelda välja mitte ühtegi vabadust ega luua mitte ühtegi riiki, ega ka mitte ühtegi töökohta. Aga kel jätkub nahaalsust tulla teistele õpetama, kuidas tuleb elada.

Või mis?

Ka Eestis tuleks riik rahvale tagasi võidelda, heas mõttes. Ses mõttes vajaks Eesti hädasti oma Trumpi.