neljapäev, 5. jaanuar 2017

Kas lapsed manduvad lasteaias?

Päris põnev diskussioon on läinud Soomes lahti lasteaedade teemal - et sealsed õpetajad pole motiveeritud, neil on liiga palju tööd ja lapsed kannatavad.

Lasteaedade töö on pingeline ja närvesööv, seetõttu on suur kaadri voolavus, mis tähendab, et inimesed kogu aeg vahetuvad, mis omakorda muudab lapsed närviliseks. Kurdetakse, et üks inimene peab tegelema paarikümne lapsega ja siis rohkem ei jõua kui vaadata, et kõik ellu jääks. Õpetajad on närvilised, karjuvad üksteise peale.

Mis tähendab, et lasteaed on laste mandumise koht. Mis omakorda on hirmuäratav, kui arvestada, et lapse isiksus ehk tema loomus kujuneb välja esimese 5 eluaasta, ehk siis just lasteaias käimise ajal. Paljud vanemad panevad lapse lasteaeda teadmisega, et seal laps areneb, aga tegelikkuses on vastupidi - seal kujuneb lapsest närvihaige inimene. Tulemuseks on see, et järjest enam inimesi põeb närvihaigusi ja pea pooled tarvitavad juba rahusteid. Juba kooliõpilased on rahustite peal.

Tegelikult tuleks lasteaiad kõik praegusel kujul kinni panna ja süsteem täiesti ringi teha. Üle 3-4 lapse ei tohiks ühelegi õpetajale kaela määrida. Ja lastega peaks tegelema, neid igakülgselt arendama. Iga lapse omapära arvestama. See on eriti vajalik Eestis, kus iga laps, iga inimene on kulla väärtusega.

6 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Lasteaed on esimene aste, kus riik hakkab kujundama lojaalset kodanikku, st esmane aste võimule allutamises. Võite muidugi lasteaia vahele jätta, aga seda valulisem on lapsel hiljem kooliga kohanemine. Inimsuhteid luuakse juba lasteaias, need lapsed on paremas seisus, kes koos oma lasteaiakaaslastega kooli lähevad, turvaline sõpruskond olemas. Lasteaias mittekäinud lastel on oht autsaideriteks või tõrjututeks sattuda, sest nad ei oska grupis käituda. Sotsiaalselt intelligentsemad õpivad selle muidugi hiljem ära, aga 1. klass saab ikkagi olema raske. Pealegi, minu teada on kohustuslik käia lapsel lasteaias viimasel aastal, siis 6-7-aastaste rühmas, nn. eelkoolis.

Anonüümne ütles ...

Laps käis lasteaia asemel erinevates ringides. Valisime kahjuks vale koha lapsele-kasvatajatest oleneb kõik!Kooli ei minda vähemalt Tallinnas küll enam lasteaia-kaaslastega. Mitte ükski lapse 25-st klassikaaslasest ei käinud koos lasteaias. Lapsel algusest peale olnud palju sõpru, harjumine kooliga läks libedalt.
Aga niisama kodus passimine muidugi õige pole. Meie seda ei teinud, nii palju on ka eelkooliealistele erinevaud ringe-trenne.

Inno ütles ...

Mina käisin lasteaias, aga minu kooli ei läinud ükski laps lasteaiast, kõik olid koolis uued näod. Minu meelest oli just lahedam ja huvitavam, sest nende samadega, kes lasteaias poleks ma tahtnud küll koolis koos olla. Minupärast oleks võinud ka koolis mingid vahetused toimuda, sest ühed ja samad näod tüütavad ära. Ülikoolis olid jälle täiesti uued näod ja välismaal õppides samuti, mis oli jälle väga vahva ja arendav. Pealegi on nii lasteaias kui koolis õpilased mehaaniliselt kokku pandud, mitte huvide põhjal. Alles ülikoolis olid inimesed koos huvi põhjal ja seal läks juba põnevamaks.

Inno ütles ...

Ringid või trennid on ses mõttes tõesti etemad, sest seal on lapsed mingite huvide või eelduste põhjal, mitte nagu lasteaias, kus lihtsalt koos vanuse või elukoha põhjal. Siis võiks ju inimesi omavahel paari ja tööle ka panna vanuse või elukoha järgi, kui see nii vahva on nagu lasteaias. Saad omale oma "rajooni" naise ja oma "rajooni" töökoha. :) Vahet pole, mis naine või töö, küll klappima pannakse, nagu lasteaias.

Anonüümne ütles ...

Kõik oleneb sellest, kas pere saab endale lubada "lasteaiast loobumist". Meie saime, sest tegin oma firma ja olin tööl ca 2-3 päeva, mõned tunnid korraga. Sel ajal hoidis/viis ringi last vanaema või vanaisa. Kui nende abi poleks olnud, oleks palganud lapsehoidja. Samas on meil palju sõpru, kelle lapsed on rõõmsalt lasteaias käinud ja kellede lasteaiad on olnud toredad, vahvad kohad. Meil lihtsalt ei vedanud ja peale esimest kogemust (paari nädalat) laps enam sinna minema polnud nõus. Uut kohta kuskile mujale ka ei saanud. Minu jaoks tuli otsus kergelt, laps on rõõmsameelne ja hea suhtleja. Meil on palju lastega sõpru, alatihti toimuvad üritused, peod, väljasõidud. Ta suhtles juba päris väiksena palju ka naabrilastega, ühesõnaga, teda ei kahjustanud lasteaiast loobumine kuidagi.
Kui me oleksime elanud nö eraklikumat elu, oleksin kindlasti läinud uuele ringile, leidnud uue aia ja laps oleks seal käinud kasvõi poole kohaga. Koduseinte vahele poleks ma teda küll "aheldanud". Laps vajab tegevust, suhtlust - ainult kodus passides ja emaga mänguväljakul käies seda vajalikul määral küll ei saa. Suhtlusoskus on tänapäeva maailmas ülioluline, osadel tuleb see kergemalt, teistel raskemalt.

Inno ütles ...

Minu arvates tänapäeva lasteaiad ja koolid Eestis küll suhtlusoskust ei arenda. Pigem õpetatakse seal käsklustele tingimusteta allumist ja vait olemist. Või mis suhtlus toimub koolitunnis? Lasteaias on laias laastus sama, lapsed on vait, neil kästakse olla vait. Väga paljud lasteaia ja kooli õpetajad on kompleksides elule allajäänud kibestunud tädid - mis eeskujud nemad on? Noori peale ei tule, sest palgad on väiksed. Ma arvan, et see on üks põhjusi, miks Eestis on areng seisma jäänud ja noored põgenevad välismaale - nad on lihtsalt lasteaias ja koolid nii ära kotitud, see on kõik üks suur pettumus.

Suhtlus peab olema vaba ja see toimub ikka väljaspool lasteaeda ja kooli: kodus või sõpradega õues mängides.

Muide, üks kõige suuremaid kõne arengu ja suhtlusoskuse ning üldse lapse arengu pärssijaid on lutt, see tavaline lutt või lutipudel, mis lapsele suhu pannakse, et ta vait oleks. Mõned käivad veel 5-aastaselt ringi, lutt suus. Neist lastest ei saa mingit suhtlejat.