pühapäev, 1. jaanuar 2017

Minu soovid algavaks aastaks

Ma soovin algavaks aastaks Eestis kõige rohkem turvalisust.

See ei tähenda turvalisust globaalses mõttes, vaid nö rohujuure tasandil, kodutanumal. Eestis räägitakse väga palju turvalisusest just globaalsel tasandil, sellest kas NATO tuleb appi või mitte. Samas pannakse iga päev Eestis toime sadu vargusi, mis ei ületa enam uudiskünnistki. Inimesed on harjunud sellega, et kogu aeg midagi varastatakse ja kulutavad palju aega ja ressurssi selleks, et oma varal silma peal hoida. Minu enda kogemus näitab, et isegi bensiini ei saa enam auto kütusepaaki jätta - seegi virutatakse maja eest ära.

Eestis on kombeks, et varguste puhul ei karistata süüdlasi - selleks ju pole politseil ressursse - vaja on osta tanke! Vaid varguste puhul manitsetakse vara omanikke oma vara paremini kaitsma. Ostma rohkem lukke, valveseadmeid jms. Lõpuks läheb vara kaitsmine kallimaks kui vara ise. Nõukogude aega on tavaks kiruda, aga isegi nõukogude ajal ei varastatud nii palju kui nüüd. Asi on ikka päris hulluks läinud.

Ma mäletan, kui olin väike, rääkis vanaema mulle, et Eesti ajal, see on sadakond aastat tagasi ei pannud keegi oma maja ust lukku. Midagi ei pandud lukku. Sest seda polnud vaja - keegi ei varastanud mitte midagi. Vargused olid väga harvad asjad ja süüdlasi karistati karmilt. Hobusevaras pandi näiteks aastateks vangi.

Teine laiem temaatika on kõikvõimalikud pettused. Petmine on Eestis nii au sees, et mitte millegi peale ei saa enam kindel olla. Keegi ei usalda teist, mees ei usalda naist, isa ei usalda last, ülemus ei usalda alluvat jne, valitseb üleüldine usaldamatus. Laiemalt ei usalda rahvas oma juhte ja juhid ei usalda rahvast. Usaldus puudub, sest paljud inimesed on valusalt kõrvetada, on petta saanud. Pettused on sageli seotud vargustega. Eestis on juhtumeid, kus inimeselt varastatakse jalgratas ja varas näitab näpuga omaniku peale. Politseil pole aega asju uurida ning karistatakse hoopis omanikku. Või siis jälle: küsitakse, miks polnud omanik oma vara hoidmisega hoolsam. Eeldatakse, et iga rattaomanik kannab kaasas puuri, kuhu ratas seismise ajaks sisse panna.

Ses mõttes meeldiks mulle, et Eestis oleks nagu vanasti, või siis nagu praegu Skandinaavia maades, kus sa ei pea iga päev ärkama mõttega, kas sult midagi võidakse varastada või keegi tahab sind petta. Kus sa saad oma telefoni või rahakoti kätte, kui oled selle kuhugi laua nurgale unustanud. Mitte ei pea valvama igale poole minnes oma taskuid, et sealt midagi ära ei näpataks. Teate kui hea oleks sellises ühiskonna elada! Siis tunneks end omal maal nagu kodus.

Ma unistan sellisest Eestist!

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Peale paari lauset teadsin, et kirjutajaks on raudselt Inno. Kui Irja on pehme, naiselik, õrnalt naiivne, heauskne, siis Inno on vastaspool, kes ammutab oma energia sõja, seksi, kõmu ja1 vägivalla teemadest. Mõneti võib selle andestada, sest tal tuleb tasakaalustada ära korraga kolme naise naiselik energia :)
Head uut, õnnelikku aastat!

Väga tore on täna "anonüümne" olla, saab ilutulestikuga testi läbida tõestamaks, et robot ei ole.

Irja ütles ...

No vot, vastandid tõmbavad :). Mulle pole kunagi meeldinud naiselikud mehed.

Sulle ka kõike kõige paremat!