pühapäev, 26. märts 2017

Mis oli märtsiküüditamiste tegelik põhjus?

Märtsiküüditamiste kohta Eestis 1949. aasta märtsi lõpus, mille käigus viidi ära ligi 20 tuhat inimest, on räägitud, et see oli seotud talunike soovimatusega ühineda kolhoosidega. Lisagem veel, et küüditati kõige jõukamad ja paremal järjel olevad talunikud. Tööandjad. Ehk nö maa sool.

Aga see pole veel kõik. Nagu dokumendid näitavad, siis operatsioonis Priboi ehk Murdlaine võeti 1949. aastal paralleelselt nn kulakute ehk suurtalunikega ette nn bandiidid ehk metsavennad ja nende sugulased.

Miks? Sest need kaks üksust töötasid koos. Metsavennad õõnestasid nõukogude võimu ja suurtalunikud varustasid neid toidu ja muu vajalikuga. Metsavennad olid paljudel juhtudel ise kas suurtalunikud või nende sugulased, sest ainult neil oli pärast sõda piisavalt võimekust metsas redutada. Ma tean seda oma Pärnumaal elanud sugulaste järgi. Nad pidasid Eesti üht suuremat Laulaste talu, samal ajal tegelesid metsavendlusega ja viidi kõik minema ning tapeti maha. Talu suurus oli ligi 400 hektarit ja selle asemele tehti kolhoos.

Seoses küüditamiste ja küüditatute vara hõivamisega lõigati läbi nabanöör. Metsavendadel polnud enam, kust ammutada toitu ja muud vajalikku. Ning pole siis ime, et 1950ndate algul pärast küüditamist tehti otsustav lõpp metsavendlusele. Enne seda oli nii Eestis kui Läänes lootus, et metsavendade kaudu on võimalik nõukogude võim Balti riikides kukutada.

Miks ma sellest nüüd kirjutan? Eesti praegune kaitsekava näeb pärast vaenlase rünnakut ja okupatsiooni ette kaitseväelaste ja kaitseliitlaste pagemist metsa, sarnaselt metsavendadega. Metsa lähevad ka Eestis baseeruvad NATO liitlasväelased, kokku kümned tuhanded inimesed. Selleks on lausa mõned metsavendade-laadsed punkrid ette valmistatud. Aga ma hoiatan: erinevalt 1940ndatest aastatest on nüüd olukord sootuks teine. Talusid lihtsalt enam pole. 1940ndatel elas Eestis enamus inimesi maal. Aga 1949. aastal likvideeriti ligi 10 000 talu ja neid ei tekkinud enam ei nõukogude ajal ega pärast seda. Töökohad maal kadusid, inimesed olid sunnitud liikuma linnadesse. Kunagistest taludest on järel ainult riismed. Kui ringi liikuda, siis on näha, et maapiirkonnad on jäänud päris tühjaks. Mõnest talukohast on tehtud suvila, enamik on lihtsalt lagunenud. Maal on vaid üksikud majapidamised, kes hangivad enamiku toidust ja muu vajaliku poest. Maaettevõtjad elavad ise samuti juba linnas ja sõidavad maale „tööle”. Praegused metsavennad jäävad metsas kohe nälga.

Isegi Eesti hilisemad kuulsad metsavennad, vennad Voitkad, kes olid redus vene kroonu eest, ei käinud taludes, vaid külastasid 1980-1990ndatel aastatel maapoode ja koolimaju. Enamik nendest poodidest ja koolimajadest on tänaseks juba kinni pandud. Poed ja koolid on jäänud ainult linnadesse. Elu jätkuv kontsentreerumine linnadesse muudab Eesti alade hõivamise vaenlasele väga mugavaks, seda ei tasu unustada. Aga ükski poliitiline jõud pole Eestis tahtnud maaelu arendada, sest kõik otsustajad on linnades, enamik Tallinnas. Kõik otsused tehakse lähtuvalt Tallinna huvidest.

8 kommentaari:

Corpus Glam ütles ...

Muhhahaha! Aitäh, doktor Inno!

Kinnitan, et ma ei ole robot.
Tänan!

ann ütles ...

Põllumajandus ega põllumajandustoodang pole pole ei allakäinud ega maalt kadunud,
see jaguneb suurtalude-osaühingute vahel. Küll aga on üleliigseks on tööjõuvajaduse vähenemise tõttu jäänud 2 asja
1)põllumajandustööjõud
2)kunagised väiketalude hoonekompleksid.
Suurtalunik ei saa kasutada mingit ajaloolist pisikest taluaita - sinna mahuks tema toodangust vaid näpuotsatäis. Kuigi omas aja, kui töid tehti hobustega, oli see taluait täiesti piisav.

Anonüümne ütles ...

metsa ka varsti ei ole.

Inno ütles ...

Ann, maaelu pole ainult põllumajandus ja põllumajanduse automatiseerimine ei pea tähendama maaelu kadumist. Eestis on maaelu teadlikult välja suretatud, sest kõik otsustajad on linnas ja otsused tehakse linnainimeste huvidest lähtuvalt. Ehk siis vana küüditajate vaim elab edasi, lihtsalt uuel, viisakamal kujul. Küüditajate eesmärk oli samuti maaelu välja suretada, et kaotada metsavendade tugisammas. Nüüd tegutsetakse lihtsalt inertsist, ilma mõtlemata tagajärgede peale.

1940ndatel polnud maaelu sugugi ainult põllumajandus, vaid maal tegutsesid meiereid, savitööstused, õmblusvabrikud, käsitöökojad. Need olid kõik talude laiendused, mis seoses küüditamisega likvideeriti. Tootmine viidi üle kõik linnadesse, kus otsustajatel oli inimesi lihtsam jälgida. Noored suunati maakoolidest edasi linna kutsekoolidesse ja sealt edasi linna tööstustesse tööle.

Anonüümne ütles ...

tänapäeval leitaks igasugused metsavennad kasvõi üsna tavalise soojuskaameraga üsna kähku üles, seega on eesti kaitsekava üldiselt nagu ulmeromaan. huvitav kas nad seda tõesti ise ei taipa? või lihtsalt ei julge tunnistada?

Anonüümne ütles ...

Kelle eesmärk on Soomes maaelu välja suretada? Suured Soome asjatundjad, nagu te kaks seal olete, võiksite ometi teada, kuidas kogu Soome liigub tasapisi, see-eest järjepidevalt "allapoole" ehk Põhja-Soomes ja üha rohkem ka Kesk-Soomes jääb rahvast järjest vähemaks. Inimesed, eriti naised, liiguvad samuti kui Eestis linnadesse, eelkõige Helsingisse. Ei taha soomlased enam elada hajali taludes kusagil karulaanes, nagu seda sajandeid tehtud on. Aga mis mõtet sellel jutul, teil on nagunii ainult üks valem: Eesti - halb, Soome - hea.

Inno ütles ...

Liiguvad, aga Põhja-Soome pole tühjaks jäänud. Lapimaal on mitu rahvusvahelist lennuvälja, kuhu käivad otselennud Hiinast, Jaapanist ja Inglismaalt, aastas käib seal mitu miljonit turisti.
Soomes elab 5,5 miljonit inimest, Helsingis ja selle ümbruses miljon, see on viiendik. Tallinnas ja selle ümbruses elab ligi 600 tuhat inimest ehk pool Eestit.

Selline asi, kus pealinnas elab pool elanikkonda on maailmas lisaks Eestile veel ainult Lätis. Kuskil mujal maailmas ei esine sellist perverssust.

L-vagun ütles ...

Inno ajab õiget rida.
https://innojairja.blogspot.com.ee/2017/02/eesti-rahva-havingu-on-toonud-kaasa.html
Ja see, mida Eesti Vabariik teeb oma kriitikutega, on moodne küüditamine.