teisipäev, 25. aprill 2017

Eesti uus absurd: taksojuht teenib rohkem kui insener

Kunagi, kui NLiit lagunes, siis sõitsin oma Soome sõpradega läbi terve Venemaa Kaug-Itta kuni Kuriilideni välja, rongiga, teekond kestis mitu nädalat ja küsitlesin tee peal huvi pärast sadu inimesi. Küsimus oli kõigile üks ja seesama: Miks teie arvates NLiit lagunes? Vastuseid oli väga erinevaid, aga lõpuks koorus välja minu jaoks üllatav tulemus: NLiit lagunes, kuna NLiidus teenisid taksojuhid ja restorani uksehoidjad rohkem kui insenerid. Ja mitte lihtsalt rohkem, vaid mitu korda rohkem.

Ääremärkusena olgu öeldud, et endine Hansapanga juht ja hilisem Tallinna linnapea Jüri Mõis, kes lõpetas TPI ökonomistina, töötaski pärast kõrgkooli lõpetamist nõuka ajal taksojuhi ja restorani uksehoidjana. Sest seal teenis mitu korda enam.

Seda suurem oli minu üllatus, kui ma esimest korda USA-sse õppima minnes avastasin, et taksojuhid teenisid kõige vähem, selle elukutse valisid põhiliselt ilma hariduseta immigrandid. Ja et insenerid teenisid USA-s kõige rohkem, no ikka mitukümmend korda rohkem kui taksojuhid. Üks USA eestlane Jyri Kork, kes mind Washingtonis võõrustas, töötas varem NASA juures insenerina ja teenis kohe väga hästi. Tal oli ilus suur maja koos raamatukoguga, kus võis olla kümneid tuhandeid raamatuid. See jättis mulle kustumatu mulje.

Mul oli võimalus välismaale jäädagi, aga tahtsin välismaalt kohe tagasi Eestisse tulla, et kaasa aidata sellele, et Eestist saaks ühiskond, kus aastaid ülikoolis õppinud insenerid ja teised tippspetsialistid teenivad mitukümmend korda rohkem kui taksojuhid, kes ei pea tööle hakkamiseks peaaegu üldse midagi õppima. Ja tegelikult algul see õnnestuski. Eestis tõusid haritud inimeste palgad kiiresti, välja arvatud arstid, kelle sissetulek jäi kesiseks. Kuni Eesti liitus ...  Euroopa Liiduga.

Euroopa Liiduga liitudes kõik muutus. Ning minu jaoks läks asi päris käest ära. Ühelt poolt läks hästi arstidel, kes said minna Soome mitukümmend korda kõrgema palga peale, ja mille tõttu kerkisid Eestis arstide palgad samuti mitu korda. Ent juhtus ka see, et Eestist läksid Soome auto- ja bussijuhid, ehitajad ning koristajad. Isegi värskelt ülikooli lõpetanud kooliõpetajad läksid Soome koristajaks, sest seal teenisid nad mitu korda rohkem. Kuni Eestiski kerkisid koristaja palgad õpetaja palgaga samale tasemele. Ehitajad teenivad Eestis mitu korda rohkem kui insenerid, kes neid ehitisi projekteerivad. Ent mis veelgi iseloomulikum, kui nõuka ajal oli inseneridel vähemalt tööd oma taksojuhist mitu korda madalama palga eest, siis praegu pole inseneridel isegi tööd. Mistõttu on insenerid sunnitud tööle asuma ehitaja või koristajana. See pole ainult Eestis nii - Portugalis kohtasin Ukrainast pärit insenere ja lausa endiseid ülikooli professoreid, kes töötasid ehitaja või koristajana. Kuna nad teenisid mitu korda enam kui kodus oma erialal.

Eestis räägitakse tööjõu puudusest, aga jäetakse kas tahtlikult või tahtmatult mainimata, et see tööjõu puudus esineb ainult teatud valdkondades, nimelt selles, kus inimestel on võimalus välismaal töötada - arstid, hooldusõed, tööstustöölised, ehitajad ja koristajad. Eestis pole neid töötajaid mitte selle tõttu, et neid vähe koolitatakse - vastupidi - kutsehariduskeskused töötavad Eestis täistuuridel ja maailmatasemel spetsialiste tuleb nagu Vändrast saelaudu - vaid põhjus on selles, et nad lahkuvad esimesel võimalusel tööle välismaale, kus nad saavad täpselt sama töö eest mitu korda enam palka.

Ja teisalt neid, keda Soome ja mujale välismaale ei vajata, või kelle töö eeldab head keeleoskust, nagu kõrgharidusega spetsialistid, näiteks disainerid või ajakirjanikud, neile pole ka Eestis mingit tööd ega palka pakkuda. Mistõttu on Eestis tekkinud teatud paanika, kus on hakatud kõrgharidusega spetsialiste nagu disainereid või ajakirjanikke tööalaselt ümber profileerima, neid piltlikult öeldes koristajateks või ehitajateks ümber koolitama. Peenes kõnepruugis kutsutakse seda tööjõu paindlikkuseks, mille tarbeks kulutakse miljoneid eurosid maksumaksja raha. Lisaks neile miljonitele, mis on kulunud nende spetsialistide koolitamisele kõrgkoolides. Lõpuks on suur hulk inimesi, kes teevad tööd, mis pole nende kutsumus, mille vastu puudub huvi, ja seda osal juhtudel veel võõral maal, ja seda ainult selleks, et endal ja oma perel hing sees hoida.

Ehk on Eestis olukord taas punktis A, kus laias plaanis lähevad insenerid taas tööle ehitajaks või bussijuhiks, teenides seal mitu korda rohkem kui oma erialal. Euroopa Liit on ühelt poolt tore asi, nii-öelda ilus vaadata, aga teisalt on see bumerangina Eesti ja teised idaeuroopa ühiskonnad täiesti segi paisanud. Kokkuvõttes väljendub see rahvaarvu dramaatilises kahanemises terves endise NLiidu Euroopa-osas. Ning vanad Euroopa maad on omale saanud terve korraliku persetäie kõrgharitud ehitajaid ja koristajaid, nii et nende riikide kõrgharitud spetsialistid saavad panustada oma erialal ühiskonna arendamisse ja saavad tasuna selle eest nautida keskmisest mitu korda kõrgemaid sissetulekuid.

Eestis poliitikud kiidavad takka ja ütlevad, et selline areng on maru hea. Aga no ma ei tea ....

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Eks need ehitajad ja bussijuhid seda euroopat ju tahtsidki, eks ole. Kõigil käsi pikal.
Aga lastele tuleb tänase Eesti oludes küll varakult selgeks teha, et akadeemilisel haridusel siin väärtus peaaegu puudub.
See ei ole normaalne, aga mis parata.

margus kiis ütles ...

See on eelkõige masujärgne trend siiski. Aga nii ta on.

Anonüümne ütles ...

Soomes teenivad taksojuhid väga korralikult.
Seal on takso litsentside arv lõplik, et tagada piisav töökoormus. Litsentse isegi pärandatakse isalt pojale.