Lääne Elu kirjutab sellest, kuidas Ukrainast kohale tulnud bluusiartistil jäi Haapsalus süda seisma, kiirabi viis mehe küll Tallinna haiglasse, aga tema elu ei suudetud päästa.
Mis me sellest loost järeldame? Kõigepealt seda, et parem, kui Haapsalus süda seisma ei jääks. Sest südame seiskumise puhul on iga minut tähtis, aga kuni kiirabi tuleb ja Tallinna viib, läheb 1-2 tundi. Sellise aja peale on loomulik, et inimene on läinud.
Aga muidu on Eestis kõik nii tore, nii tore. Nii tore, kui inimesed surevad nagu kärbsed, sest samal ajal haldusreformiga, mis on kõigi eestlaste huvides ja ikka selleks, et teenusekvaliteet paraneks, käib hoogsalt tervishoiureform, kus haiglaid tõmmatakse koomale, ja seda samuti kõigi patsientide huvides ja teenusekvaliteedi tõstmiseks, loomulikult. Nii ilus ja tore on elu Eestimaal, et nutt tuleb peale!
2 kommentaari:
Inno võiks tulla Eestisse elama. Seal kus ta praegu elab hakkab teisest lihtsalt kahju. Juba väikelapseeast saadik üks otsatu kius-piinamine-nüristamine. Seejärel tigedamast tigedam kaasa, olematud sots. toetused, riik üha kurja tegemas, ilm puhta p...s, poliitikud säärased, et juba näo eest võiks kõik vangi pista. Hea et tal koera ei ole, sest seegi oleks kindlasti viie jalaga.
Kriitka on õigustatud ja hästi kirjutatud.
Riigile tekitatud totaalsel rahapuudusel on kurvad tagajärjed ...ja keegi ei vastuta?
Postita kommentaar