Keda saab usaldada Eesti valija?

Ivan Krastev toob raamatus „Pärast Euroopat” välja huvitava nüansi - selguse asemel, mille Euroopa Liit pidi Ida-Euroopa rahvastele tooma, valitseb nüüd hoopis suur segadus.

Nimelt, kui pärast kommunismisüsteemi lagunemist oli selge: usaldada sai Euroopa Liidu institutsioone, kuna omaenda institutsioonid olid tagurlikud ja korrumpeerunud. Lootus oli, et ükskord tuleb aeg, mil usaldada saab ka omaenda institutsioone. See oli põhjus, miks paljud Ida-Euroopa maad liitusid julgelt Euroopa Liiduga - seeläbi loodeti läbi viia muutusi ühiskonnas.

Nüüd aga, kui Euroopa Liidust on saanud kriisi tõttu majanduslikus ja ka muul moel poliitiline survemehhanism, kus riikidele ette kirjutatakse, mida tegema peab, ning pressitakse vägisi peale immigrante, siis on valijad segaduses. Nad ei usaldanud ega usalda kohapealseid tegelasi, aga nüüd ei usalda enam ka Euroopa Liidu omasid. Keda siis usaldada? Nõnda valitaksegi kahe halva seast veidi parem, ehk siis omaenda poliitikud, kes vähemalt püüavad seista oma inimeste huvide eest.

Paha lugu on see, ja see paistab välja ka Eestis, et pole peale kasvanud noori andekaid poliitikuid. Ikka on võimul vanad kommunismi-aegsed tursad. Või siis nende turskade ideoloogilised õpilased - nõndanimetatud plakatikleepijad. Põhjus on selles, et need, kes oleks võinud kohapeal poliitikat teha, on sellest loobunud ja välismaale läinud, kuna nad on aru saanud, et sitast saia ei tee: Ida-Euroopast ei saa üleöö Lääne-Euroopat. Helgemad pead on ära läinud ja teevad ilma Euroopa keskustes, alles jäänud inimesed aga pole võimelised midagi muutma. Pärast massi-immigratsiooni Euroopasse on paljud inimesed Ida-Euroopas seda meelt, et tulgu mis tuleb, aga immigrante sisse lasta ei tohi. See on arusaadav, kui paljud piirkonnad on tühjaks jäänud ja immigrantide sissetoomine pööraks elu täiesti pea peale. Ehk Ida-Euroopa jaoks ongi praegu vaid halvad ja veel halvemad lahendused ning inimesed valivad nende vähem halbade vahel. See põhjendab populistlike ja euro-vastaste poliitikute esiletõusu. See on parem kui hääbumine massi-mmigratsiooni läbi.