pühapäev, 19. november 2017

Üle aasta Eestis töötuna - mõned tähelepanekud


Olen nüüd olnud Eestis üle aasta, ligi 13 kuud ametlikult töötu. Päris töötu pole ma siiski olnud - olen teinud ühiskondlikult kasulikku tööd (ÜKT), mis mõisteti karistuseks selle eest, et mul pole olnud piisavalt tasuvat tööd, et elatist maksta. Nüüd olen töötuna uuesti hirmul, sest järgmisel aastal saab karistus kantud ning kuivõrd ma pole saanud elatist maksta, siis määratakse ilmselt uus karistus ja ÜKT. Selles mõttes nagu surnud ring, kust väljapääsu näha pole.

Minu häda on selles, et sellist tasuvat tööd, millega saaks elatist maksta, saab Eestist ainult Tallinnas. Aga Tallinna ma minna ei taha, sest esiteks ei sobi mulle sealne külm ja niiske kliima, mistõttu jään kohe haigeks, mis omakorda tekitab soovi alkoholi tarvitada, ning teiseks ei taha ma kokku puutuda oma eksiga, kes on kõiki viimaseid kokkusaamisi kasutanud nii füüsiliseks kui moraalseks ahistamiseks. Ma lihtsalt ei soovi ahistamist taluda ja ahistajaga kohtuda.

Olgu veel lisatud, et seaduse järgi on inimesel õigus omale vabalt elukohta valida. See on üks väheseid õigusi, mis Eestis on inimesele jäänud.

Siis olengi elanud niimoodi, et olen Tallinna vältinud ja kandnud selle eest karistust. Mul on uues suhtes kaks väikest last, kellele jaoks on Lõuna-Eesti suurepärane elukeskkond, aga olen laste pärast olnud mures, kuna minu karistuse pärast kannatavad ka nemad. Õnneks suhtuvad teised pere liikmed asjasse optimistlikult ning tuletavad mulle meelde, et elatise kohustus pole igavene. See on õige - seda on jäänud veel mõneks aastaks, kuni noorim laps eelmisest suhtest saab täisealiseks, aga see aeg tuleb välja kannatada.

Nagu juba öeldud, siis väljaspool Tallinna on raske tasuvat tööd saada. See on võimalik ainult avalikus sektoris, mõnes valla- või linnavalitsuses. Aga nagu selgus, siis ma linnapeana töötada ei saakski, kuna mulle on määratud kriminaalkaristus elatisekohustuse täitmata jätmise eest. Karistuse kandmise ajal ei saa töötada ka muus avalikus ametis.

Mis seal salata, karistuse kandmine mõjutab töö saamist muudeski vastutusrikastes ametites, mis on näiteks ajakirjaniku amet. Ma olen kandideerinud loendamatutesse ajakirjaniku ametitesse väljaspool Tallinna ja kuigi ma olen lõpetanud Tartu Ülikooli magistrikraadiga ajakirjanduse erialal, töötanud mitukümmend aastat ajakirjanikuna, olen saanud paljusid ajakirjandusauhindu, minu tööd varem kiideti Äripäevas taevani ja mulle meeldib see töö, siis nüüd ma enam sellesse ametisse ei kõlba. Isegi Äripäeva jaoks enam ei kõlba. Ma ei oska sellele muud seletust leida, kui mulle määratud karistus.

Tegelikult on minusuguse tegelase jaoks jäänud Eestis ainult üks võimalus - minna ära välismaale. Näiteks Soome, kus elatise asi pole esiteks üldse kriminaalkorras karistatav ja kus teiseks on piisavalt kõrged sissetulekud igas ametis, et oleks võimalik elatist maksta. Elatis pole Soomes elades üldse mingi probleem, sellest avalikult üldse ei räägita. Eestis on aga elatis üha suurem probleem ja elatisevõlglaste arv üha kasvab vaatamata võlgnikele kehtestatud üha karmimatele karistustele. Eestis on elatisevõlglasi juba 50 000 ringis, see on kolmandik alla 18-aastaste laste isadest (või emadest), neist osade nimed on pandud avalikku häbiposti.

Eestis on põhiline häda see, et elatisekohutus määratakse küllalt suur olenemata elukohast ja ametist, aga sissetulekud on teatud kohas ja ametis väga väiksed. Elatis muutub koormavaks, kui pead poole palgast elatiseks ära maksma, nagu see Eestis kipub olema.

Veel meeldib mulle Soome süsteem seepärast, et näiteks töötuna ei pea elatist maksma (Eestis on ka töötud elatisekohuslased). Samuti arvestatakse Soomes elatise puhul teise vanema sissetulekuid ja olukorda. Minu puhul, kus mu eks teenib Tallinna juhtivas ajalehes ligi 3000 eurot kuus ja saab veel lapsetoetust ja mina ise olen töötu, oleks ma Soomes vabastatud elatise kohustusest. Eestis aga pean igakuiselt isegi töötuna maksma 235 eurot. Seejuures on töötutoetus ainult 130 euro ringis, aga sedagi maksti vaid 7 kuud ja nüüd pole mul olnud pea pool aastat mingit sissetulekut. Samas elatise kohustus muudkui jookseb ja kui ma ei maksa, algatatakse minu vastu uus kriminaalasi. Ma olen kindel, et see tuleb, sest minu eksabikaasa kinnisidee ja suurim soov on see, et mind reaalselt trellide taha pandaks - ta palkas selleks minu vastu kriminaalasjas lausa eraldi esindaja - ja karta on, et see soov ka täitub - kui ei juhtu just mingit imet.

Ma olen ise imestanud, kuidas Eesti riigil on raha elatisevõlglastega jahmerdamise peale. Näiteks minu eelmise elatiseasja uurimine kestis ligi 4 aastat ja selle aja jooksul kogunes terve lauatäis toimikuid, umbes nagu Savisaare korruptsiooniprotsessi puhul. Asjaga tegeles mitu uurijat ja prokuröri. Elatise uurimise peale kulus arvatavalt kümneid tuhandeid eurosid maksumaksja raha, kaugelt enam kui on võlgnevuse suurus. Ja tulemus on nüüd see, et olen juba teist aastat töötu ning täielikult riigi ülalpidamisel. Kui mind nüüd vangi pannakse, siis kulub veel ligi 1000 eurot kuus, mis maksab vangi ülalpidamine. Vanglast välja tulles on töölesaamise võimalused veel väiksemad. Iseenesest ongi kummaline, et vanglaid muudkui ehitatakse juurde ja vangide jaoks on raha küll, aga lapse peale, kes vajab nii toitu kui riideid arvestatakse toimetulekutoetust ainult sada eurot kuus.

Eesti puhul on paha asi see, et kui tekib mingi tõrge, satud hätta, jääd töötuks, murrad jalaluu või sünnib laps, siis suure tõenäosusega jääd üha suuremasse ja suuremasse hätta. Kõik pole Mart Laarid, kellele pakutakse töövõime kaotuse puhul kohta panga nõukogus. Ega ka Ingrid Veidenbergid, kellele abikaasa jätab peale lahkuminekut kogu vara.

Lihtsureliku jaoks on ainus väljapääs nõiaringist välja saada Eestist lahkuda. Hea näide on Eestisse toodud pagulased, kes peavad vastu kõige rohkem pool aastat. Karmid olud on ka põhjus, miks väga paljud inimesed Eestist lahkuvad. Äsja oli uudis sellest, kuidas Riigikogu liige Tiina Kangro ostis Portugali maja. Ta ütles, et kindlustab sellega oma tulevikku ja kavatseb Portugalis oma pensionipõlve veeta. Säh sulle siis lootust, et inimesed pöörduvad pensionipõlveks Eestisse tagasi! Pigem on vastupidi - nad lähevad just vanaduspõlve mujale veetma. Pole ka ime - Eestis on hinnad ühed kõrgamad Euroopas, aga pensionid, toetused ja muu säärane üks madalamaid.

Elatisevõlglaste vangipanek tähendab Eestis sisuliselt võlavanglat, kuigi sellised võlavanglad likvideeriti juba 19. sajandi lõpus. Praegu on käes 21. sajand. Eesti on mitmes mõttes tükike 19. sajandit kesk 21. sajandit.

Aga ei ole halba ilma heata. Kui Eestis olukord muudkui hullemaks läheb, siis koguneb näiteks Portugali suurem hulk eestlasi ja minusugustel on ehk võimalik tulevikus seal sulase või majateenijana tööd saada, näiteks proua Kangro juures. See on lootuskiir, mis aitab raske aja Eestis üle elada. Kui paari aasta pärast elatisekohustus läbi saab ja mind ei ähvarda Eestis enam vangla, siis tahaksin minna Portugali elama. Ma mõtlesin algul Soome peale, aga Soomes on minu jaoks liiga kõrged hinnad. Portugalis on palgatase sama mis Eestis, aga hinnad palju madalamad. Lisaks ei kulu seal talvel kütmise peale raha. Suvel on veidi palav, aga selle elab üle, kui elada mere või jõe ääres. Kuivõrd on soe, siis kulub toitu ja riideid palju vähem. Ning kaob vajadus sõita puhkuse ajal „soojale maale”.

Ma tunnistan, et olen nõus Eestis isegi võlavanglasse minema, kui tean, et saan pärast seda elada ja töötada Portugalis.

8 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Inno mis sa virised pane nine tööle, ise võta antidepressanti elu on ju lill, vähemalt ise elad seda elu selliseks lileks.

Frei ütles ...

Meie kärbitud riigis pole tööleasumine sugugi lihtne ja ei sõltu tööotsija tahtest.
Eesti on paras Tagurpidi-Antsla, kus tavapärane töö-loogika ei kehti.
Innole ja tema perele vastupidamist ja õnne, sest muule loota ei tasu!

Anonüümne ütles ...

Olgem ausad - sinu blokeerimise põhjus on su suur suu, Inno, mitte krim.karistus.

Anonüümne ütles ...

Inno sa oled uskumatu jõu oma elus ära andnud Ingridile, näen ma kõrvalt ja usu, ma näen veidi rohkem, kui inimesed tavaliselt. Iga kord, kui sa Ingridist räägid head või halba, vahet pole, annad sa talle jõudu juurde, sa ju lausa toidad seda inimest siiani energeetiliselt ja pakud talle enda kaudu ka Irja ja laste energiat. Teie olete energeetiline auk, kust Ingrid siiani omale energiat imeb. Ta saab seda teha, sest pöörate talle siiani liiga palju tähelepanu, kõik millele mõtted suunata, paisub suureks. Ingrid aina paisub ja teie kahanete. Sa annad talle läbi pideva seotusehoidmise ning temast rääkimise nii oma jõu, kui raha. Ingridil on jõudu ja raha tänu sinu perele.
Palun võta mõistus pähe, lõpeta selle inimese toitmine, temast kirjutamine, tema nime kasutamine, temast rääkimine ja kirjutamine. Ja usu, teil hakkab paremini minema ja tema võib kaotada oma jõuvarusid.
Uurige internetist energianiitide läbilõikamise kohta ja rookige see Ingrid ükskord oma elust välja.

Inno ütles ...

Kus sa siin roogid või oled, kui üks kohtuasi sajab kaela teise järel. Minu viga oli see, et jätsin talle vara, lootuses, et jätab rahule, aga kus sa sellega, selle minu jäetud raha eest ta muudkui kohut käibki. Ja seda raha on kahjuks väga palju.

Anonüümne ütles ...

Meie majanduse teemal (Eesti ei jõua end ülalpidada!) sobib järelkuulata tänast Lõunatundi Raudverega: http://www.nommeraadio.ee

Anonüümne ütles ...

Väga päri selle 12.26 kommentaariga, ausaltöeldes on mul sageli tunne, et tahaks kallistada ja emalikult lohutada, aga kokku pead ikka ennast ise võtma.
Looge kommuun soomes või portugalis, kaasatulijaid leiduks küllaga, nii läksid meie rahvas nii kanadasse, rootsi, austraaliasse kui venemaa avarustesse.
Aeg on küps põgenemiseks, vabad lapsed!

Anonüümne ütles ...

Inno, soovitan sul luua inglise keelne Youtube kanal, mis ausalt reaalset Eestit/uudiseid tutvustab e.g. "Real Estonia", näiteks seda praegust ID kaardi skandaali maailmale, et ka ülejäänud maailm (investorid, ettevõtjad, poliitikud) tunneks meie "kangelasi" ja kohalike riigitegelaste lollusi. See oleks täiesti uus niche Eesti meedias, rahusvaheline inglise keelne turg on suuremate reklaamirahadega ka kui eestlastest lugejaskond, ja Eesti kohtud ei saa sellele rahale küüsi taha kui kuskile välisettevõtte kontole läheb.