Juulike teeb oma voodis silmad lahti ja hakkab vaikselt nihelema. Ta ei tea, mis kell on, aga kuna on juba valge, siis peab olema see aeg, kui ärgatakse üles. Nii, kus on emme. Juulike vaatab ringi. Emmet ei paista. Juulike hakkab oma voodis rõõmsalt üles ja alla hüppama, sest teab, et nõnda tuleb emme üsna varsti. Ja võtab Juulikese sülle ja annab talle musi. Siis saab Juulike emme kaissu pugeda. Asi on selles, et Juulike joob jälle hommikuti natuke piima. Õhtul enne magamaminekut ka. Emmel tekkis vahepeal millegipärast arusaam, et Juulike enam piima ei taha, aga Juulike tegi talle kähku selgeks, et tahab ikka küll veel. Tal vahetuvad praegu nimelt hambad ja need hambad sügelevad hirmsasti. Juulike üritab neid ka ise oma väikese näpukesega sügada, aga see ei tule alati nii hästi välja. Siis hüppab Juulike vihaselt üles ja alla ning teeb kurja häält. Emme ja issi olid vahepeal täitsa hädas selle kurja häälega, aga siis luges emme Soome angelmanide foorumist, et sellisel puhul aitab hästi elektriline hambahari. No ja see aitaski. Juulike nühib seda vastu oma igemeid ja hakkab naerma. Aga ilma piimata ei saa veel sellegipoolest. Tissi otsas on mõnus tudule jääda.
Mis puutub aga magamisse, siis Juulike on selles osas väga tubli. Ta on ise ka enda üle väga uhke. Nimelt oskab ta end juba magades nõnda teise asendisse keerata, et ei ärka vahepeal üles. Kui ta veel väiksem oli, siis ärkas ta iga keeramise ja pööramise peale üles. Nüüd magab ta aga vahel selili, vahel istuli ja vahel külili. Hommikuti leiab emme ta tavaliselt külili, käed armsalt pea all kokku pandud. On ainult üks asi, mille peale Juulike kohe krapsti üles ärkab. Kui issi juhtub aevastama. Seepärast tõmbab issi endale kiiresti teki üle pea, kui aevastus peale hakkab tulema. Köhatamise ja puuksutamise peale Juulike ei ärka. Need hääled on tema jaoks okei. Aga aevastus - oi, oi, oi. Vahel on issi ka vetsu aevastama jooksnud, et mitte Juulikese und häirida.
Aga ikkagi, kus see emme siis ikkagi on? Juulike küünitab üle voodi ääre vaatama. Ahaa, tudub seal oma voodis mõnusasti koos Roosiga. Juulike muutub kärsituks. Tema tahab ka emme kaissu. Ja kohe! Juulike teeb nõudlikku häält. Kohale jookseb issi ja toob Juulikesele veepudeli. Hähh, see ei olnud ju see, mida ma tahtsin, mõtleb Juulike, ja hakkab voodi võresid raputama. Tavaliselt NAD siis reageerivad, mõtleb ta. Issi reageeribki ja tõstab Juulikese voodist välja. Juulike vinnab end emme-issi voodi najale ja hakkab kärsitult üles-alla hüppama. Emme märkabki teda ning aitab ta voodile enda juurde. Roosil sai küll ja ta hakkab multikaid vaatama. Nüüd on Juuli kord mõnuleda :).
Juulike ei tea, mis päev täna on. Ta ei tea, kes on jõuluvana või päkapikud, aga sellel ei olegi tähtsust, sest õnnelik olemiseks ei ole seda tingimata tarvis. Õnnelik olemiseks on Juuli arvates aga kohe tingimata tarvis seda, et kõik talle kallid inimesed oleksid temaga koos ja et kõigil oleks naeratus näol. Siis on ka Juulil tuju hea ning ta hüppab rõõmsalt üles ja alla või põntsutab jalgu rõõmsalt vastu põrandat. No ja siis võiks muidugi ka mõned moonisaiad või Jyväshyvä küpsised käepärast olla. Ja nori lehed, sest neid armastab Juulike väga krõbistada. Ja värske kurk, tõeline maiuspala, milleta Juulike oma elu ette ei kujuta. Väikese õe Roosiga on ka tore maadelda ja mängida. Eriti palli! Ja krõbisevate asjadega krõbistada või mõnd pehmet asja nätsutada. Eriti maitsev oli nätsutada Roosi jänkuraamatut, millel olid sellised hästi pehmed kaaned. Juulike ei saanud üldse aru, miks see Roosile ei meeldinud.
Üks päev tõi emme koju sellise vahva asja, mis teeb erinevaid hääli. Millel on klahvid. See meeldib Juulikesele lausa hullupööra. Ta võib seda lõputult patsutada, kui ainult Roosi seda vahepeal eest ei tassiks ja enda omaks ei kuulutaks :). Juulike ei tea veel, mida ta jõuluks kingiks saab. Ta ei oska ka midagi oodata, sest jõulud on tema jaoks üks täiesti tavaline päev koos emme, issi ja õekesega. Ainus erinevus on see, et juba pikemat aega ripuvad igal pool toas põnevad värvilised ja sädelevad karrad. Juulile meeldib neid alla sikutada ja seda tehes kavalalt naerda kihistada. Aga kui Juulike midagi saada tahaks, siis see oleks miski krõbisev või hamba all mõnusasti nätsuv asjake :).
Mida väike Juulike veel ei tea, on see, et kui ta oleks jõuluehe, siis riputaks emme ja issi ta kuuse küljes kõige nähtavamale kohale. Sest ta on lihtsalt nii ilus ja armas! Nagu väike ingel Raffaeli maalilt :)
Aga seda, et kõik on hästi ja rahu on maa peal, saab Juulike aru küll. Sest kõigil, kes teda näevad, läheb kohe tuju heaks ja nad hakkavad lõbusasti naerma. Isegi naabritädil, kes muidu väga harva naerab. Sellest saab Juulike aru, et tal on siin elus oma väga tähtis roll täita :).
Ingellikke jõule soovib teile
Juulike
emme-issi ja õekese Roosiga :)
