Jahmatav avastus: Kuidas Irja peaaegu kurdiks jäi ja kuidas ta kuulmise tagasi sai

Irja oli juba valmis oma kuuldeseadme soetama.

See lugu on nii uskumatu, et kui poleks ise kogenud, siis ei usuks. Aga see on tõsilugu. Nimelt Irja oli peaaegu kurdiks jäämas. Algul ei kuulnud ta enam sosinaid, siis seda, mida ma teises toas rääkisin, lõpuks ei kuulnud seda, mida ma samas toas, otse tema kõrval rääkisin. Irja ise ütleb, et tema jaoks muutus traagiliseks see, kui ta ei kuulnud enam oma lemmik-telesaadet, Christiane Amanpouri saadet CNN-i pealt. Isegi siis mitte, kui teleka hääl oli maksimumi peale keeratud.

Ühesõnaga täitsa lõpp - Irja oli kurt mis kurt. Ja seda väga lühikese aja jooksul, ligemale aastaga.

Mina olin muidugi väga närvis, lausa paanikas, samas väga õnnetu, sest Irja ei kuulnud enam midagi, mis ta temale rääkisin. Pole siis ime, kui ta soovis omale kuuldeaparaati, sellist, mida kasutavad tavaliselt vanemad inimesed. Aga Irja on alles 41, vara veel kurdiks jääda.

Algul oli ta kurt ühest kõrvast, pärast teisest. Ta ei kuulnud isegi enam seda, kui lapsed häält tegid, mistõttu ma pidin talle märku andma, teda liigutades voodis. Ta ise ei kuulnud mitte midagi. Ühelt poolt oli see hea, sai rahulikult magada, aga teiselt poolt, no teiselt poolt, ma parem ei räägi. Loomulikult oli ta õnnetu, ja olin ise ka õnnetu.

Irja ei kuulnud, kui telefon helises ja ei kuulnud, mis talle telefoni räägiti. Ta ütles, et inimeste puhul saab ra huulte liikumise järgi aru, mis jutt on, aga telefonis on see võimatu. Kujutate ette, eksole, inimene kurdistus mu silme all. Ja ma tundsin end täiesti jõetuna. Masseerisin ja silitasin ta kõrvu, aga sellest polnud mingit abi.

Kuni ühel päeval, kui olime väljas jalutamas ja pidin talle juba kõrva sisse karjuma, siis mõtlesin, et aitab. Aitab naljast. Nüüd tuleb välja selgitada, millest see kurtus tuleb. Sest ei saa ju olla võimalik, et inimene lambist järsku kurdiks jääb. Sel peab olema mingi põhjus. Mõtlesin selle peale, millega Irja kokku puutub. Kõigepealt raamatud, ta on pidevalt ninapidi raamatutes, raamatu hunnik on voodi kõrval. Nina ja kõrvad on omavahel seotud. Raamatud välja! Mitte päris kodust, aga voodi kõrvalt minema!. Samuti ajalehed. Ajalehed sisaldavad trükivärvi, mis on mürgine. Värv välja! Samuti ajakirjad, välja! Ja pehmed mänguasjad, mida laps alati enne magamaminekut kaasa võttis, kui ta emme kaissu puges, pehmed mänguasjad välja!

Andsin karmi käsu Irjale raamatud kõik teise tuppa viia, samuti pehmed mänguasjad koti sisse panna,  ja kapi otsa tõsta, vastasel korral lubasin nad ise kõik minema visata.

Irja tegi nagu olin korraldanud, kuigi ta oli väga õnnetu. ja ma ise olin ka õnnetu. Aga midagi polnud teha. Ta PIDI kuulmise tagasi saama! Ma ütlesin seda ka Irjale, et kuni kuulmine tagasi pole, senikaua jäävad raamatud, ajalehed, ajakirjad ja pehmed mänguasjad ära.

Irja pakkus, et järsku on see pesuvahenditest, sest ta puutub kokku voodipesuga, aga ma kinnitasin, et olin juba tükk aega tagasi, kohe kui ta kurdistuma hakkas, hakanud pesu pesemisel kasutama ainult lõhnavabasid allergikute pesuaineid. Voodipesu vahetame pea iga päev, nii et voodipesust see olla ei saanud.

Varem oli Irja arvanud, et kurtus tuleb sellest, et ta oli aasta tagasi kevadel palja peaga välja käinud ja külmetanud. Eelmine suvi oli väga jahe, nii et ta seostas kurtust külmaga. Aga kui tänavune suvi oli pikalt soe ja kurtus üha süvenes, siis oli mulle selgemast selgem, et külma või soojaga pole sel mingit pistmist.

Samal ajal panin Amazon.comis basketisse vahaküünlad, mis pidid lukus kõrvad lahti tegema. Erilist usku sellesse polnud, sest kõrvad polnud ummistunud - kontrollisin ise selle järgi. Ja olin ka kõrvad eelnevalt dušivooliku otsa suruveega puhtaks uhtunud - seal polnud mustuse kübetki.

Siis hakkas ka Irjal pea tööle - see juhtub alati, kui ta on pandud sundseisu. Ja ta hakkas ise mõtlema - jumal tänatud, sest Irja on geniaalse analüüsivõimega, teda tuleb lihtsalt raputada, muidu ta ei viitsi oma aju liigutada, nagu see geeniustel kipub olema. Irja siis mõtles pingsalt, millega ta päevast päeva kokku puutub, mis võib tema kuulmist mõjutada. Kuni ühel hetkel tuli talle pähe, et ta laseb omale igal päeval, igal jumala päeval peale lõhnaõli. Ja mitte lihtsalt peale, vaid laseb seda kõrva taha. Sest nii oli talitanud tema ema - lasknud lõhnaõli pudelist kõrva taha. Ja nii tegi seda ka tema ise. LASI LÕHNAÕLI KÕRVA TAHA.

Umbes sel ajal, aasta aega tagasi, kui kuulmine hakkas nõrgenema, hakkas Irja omale lõhnaõli kõrva taha laskma.

Irja jättiski lõhnaõli kõrva taha laskmise ära ja voila! - juba paari päeva pärast hakkas kuulmine tagasi tulema. Nüüd on sellest juba paar nädalat möödas ja Irja kuuleb mu sisinaid ning täna ütles, et ma võin teleka hääle vaiksema peale panna. Ta kuuleb, mida ma teises toas räägin. Ühesõnaga, kõike, mis ennegi.

Tõime mänguasjad kapi otsast tagasi, samuti raamatud, Irja ostab jälle ajelehti aja ajakirju ning kuulmine läheb iga päevaga paremaks. Võtsin Amazoni basketist kõrvaküünlad välja.

Deem! Kujutate ette, eksole, ainult üks väike lõhnaõli. Ta oli kasutanud põhiliselt Elizabeth Ardeni Green Tea lõhnaõli, mida oli suur pudel, siis lõpus Cachareli Anais Anais lõhna, mida olin ise soovitanud, kuna talle see sobis ja meeldis. Aga mina ei teadnudki, et ta paneb lõhna kõrva taha. Ma ise panen lõhna, kui üldse, siis randmetele või riietele, või äärmisel juhul kaelale. Aga et kõrva taha ... selle peale ma ei tulnudki. Ja ma ei näinud ka, kuidas ta seda pani, sest ta tegi seda vannitoas enne välja minekut ja mina seda tavaliselt ei jälginud.

Igal juhul, kui oli selge, et põhjus oli lõhnas, siis likvideeris Irja mitte ainult kõik oma lõhnad, vaid ka lõhna sisaldavad kreemid ja muu lõhnava kosmeetika. Nii vihane oli ta kõige selle peale, sest kujutate ette, terve aasta või isegi rohkem oli inimene kurdistumas ja lõpus juba päris kurt. Ja kõik seda sellisest väiksest asjast nagu lõhnaõli. Kes seda oleks võinud arvata?!

Siit kõigile soovitus - kui te ei taha kurdiks jääda, siis ÄRGE MINGIL JUHUL OMALE LÕHNAÕLI KÕRVA TAHA LASKE!!!