Kui anda lapsele püss pihku ja ta kellegi maha laseb, kas siis laps on süüdi?

Kinni peetud kahtlusalune riigireetur Deniss Metsavas. Kaader Kapo videost.

Täiskasvanuid pole ilus lastega võrrelda, aga kui täiskasvanud käituvad nagu lapsed ja mõtlevad nagu lapsed, siis teisiti ei saa.

Juba aastaid on räägitud sellest, et venelasi (vabadust kõigi eestivenelaste ees, see pole solvang!!!) ei saa usaldada kõrgetele ametikohtadele. See on nii näiteks Soomes, ja seda täiesti arusaadavatel põhjustel. Eestis on aga aetud juba aastaid täiesti vastupidist poliitikat ja räägitud vastupidist juttu, kuidas venelased on kõik suured patrioodid ja on valmis Eesti eest seisma viimase kui hingetõmbeni. Ning selle taustal tuleb välja üha uusi ja uusi venelasi kõrgetel kohtadel, kes on Eesti riigi reetnud. Siin võiks küsida, et kaua võib seda mängu mängida? Ja mis on asja point? Mida annavad need venelased juurde neil kõrgetel kohtadel, et neid peab edutama?

Ilmselt rääkis ausat juttu Andrei Hvostov, kes tunnistas, et venelasi ei saa usaldada. Nii on, veri on paksem kui vesi. Siin pole isegi midagi arutada, see on selge juba aegade hämarusest. Aga Eestis on leiutatud mingi eriline tüüp võõramaalasi, venelasi, kes on Eesti patrioodid. Keegi ei saa aru, kust see mõtteviis tuleb, aga nii see on. Ja siis edutatakse selliseid tegelasi nagu Deniss Metsavas, antakse neile kätte kogu info, et siis pärast käsi laiutades öelda, et näedsa, oli riigireetur. Umbes sama nagu anda lapsele püss kätte, et siis tunnistada, et näe, tulistas inimest. Jääb mulje, et see ongi eesmärk - toota juurde üha uusi ja uusi riigireetureid.

Muidugi, lihtne oleks see asi, kui see oleks ainult mäng. Aga siin on kaalul Eesti julgeolek ja tulevik. Mängitakse lahtise tulega, või nagu lapsed mängivad tikkudega. Laste puhul pole see kuritegu, aga kui nii talitavad täie mõistusega inimesed, riigi juhid, siis on see pehmelt öeldes arusaamatu. Kas eesmärk on Eesti riik samamoodi kandikul vaenlasele üle anda nagu juhtus 1939. aastal? Või mis?!

Kohati jääb mulje, et Eesti riiki juhivad lapsed. Otsused tehakse lapse aruga ja ei võeta täiskasvanute juttu kuulda. Kui soomlased, kelle suhted venelaste ja Venemaaga on kordades paremad kui Eestis ei usalda venelasi, siis miks peaks eestlased seda tegema?

Ma tunnistan ausalt, peale Pronksiööd ei tea ma ühtegi venelast, kes Eesti riigist lugu peaks. Jah, tehakse nägu, et kõik on ok, vajadusel ollakse ka patrioot, aga nurga taga hoitakse rusikat taskus. Oodatakse oma valget, või punast laeva. Nii nagu eestlased ootasid vene võimu ajal.

Nüüd räägitakse, et isegi kõige sügavamal nõuka ajal tegid eestlased näo, et usaldasid vana korda. Et vanad parteilased nagu Kallas või Ansip olid tegelikult Eesti patrioodid. Mängisid lihtsalt mängu kaasa, ootasid oma momenti. Kui nii talitasid eestlased, miks arvatakse, et venelased on teistsugused, ausad, räägivad kõik välja nagu asjad on. Tõmmates omale vabatahtlikult pasa kaela. Päris ausalt, pärast Pronksiööd ei julge ükski venelane enam Eestis öelda nagu asjad on. Välja arvatud ehk Hvostov ja mõni üksik veel.

Venelaste endi jaoks oleks Eestis lihtsam, kui neid ei lastaks kõrgetele kohtadele. See ei tähenda usalduse puudumist - lihtsalt kindluse mõttes. Nii nagu eestlasi ei lastud NLiidus kõrgetele kohtadele - samuti täiesti arusaadavatel põhjustel. Saksa ega Vene sõjaväes ei antud II ilmasõja ajal eestlastele otsustavatel hetkedel isegi relva kätte - neid hoiti abiteenistuses. Relvad anti kätte sõja lõpus, mil ühed eestlased saadeti nagu koerad teisi eestlasi taga ajama. See oli jube alandus eesti rahvale, aga nii see oli. Kuulus Tehumardi lahing oli tegelikkuses üks eestlaste tapatalg.

Nüüd veidi laiemat tausta. Pärast Skripalidega juhtunut on selge, et ükski venelane ei julge „pakkumistele” EI öelda. See võib tähendada enda, halvemal juhul terve perekonna mürgitamist. Olgu lisatud, et õiges annuses ei jäta uue põlvkonna bioloogiline relv novitšok mingeid märke mürgitamisest ja diagnoosiks pannakse infakt, insult või rabandus. Seda ei tea väljaspool Vene luureasutusi keegi, palju venelasi on maailmas juba novitšoki abil hauda aetud või sellega mürgitatud ja ähvardatud. Millegipärast jäeti Skripalid ellu - see polnud eksitus - nad riputati kõigile nähtavale kohale varna, Lääne asutustega koostööd teinud venelased. Hoiatuseks tulevastele Metsavastele ja Volinitele, mis juhtub nende ja lähedastega, kui nad koostööd ei tee. Kas on siis sellises olukorras mõtet Metsavase-suguseid tegelasi edutada?! Tuua neile endile häda kaela. Kas Eesti suudab neid novitšoki eest kaitsta, kui seda ei suuda Briti eriteenistused?

Vene luureasutused on agressiivsed, võibolla agressiivsemad kui kunagi varem - see on fakt. Ja esmajärjekorras võetakse ette kõrgetel kohtadel mõjukad kaasmaalased - seegi on fakt. Nüüd tuleks need kaks asja omavahel kokku viia. Kas see on siis tõesti nõnda raske?!