neljapäev, 22. november 2018

Kanep - kas ikka nii ohutu kui arvatakse?



Ka Eestis on - valdavalt sotside seast - kõlanud hääli, et kanepi tarvitamise mõnuainena võiks legaliseerida. Inno ja Irja Kohvik seisab sellele kindlalt vastu. Õnneks on samal arvamusel ka tervishoiuorganisatsioonid, kes on hoiatanud, et väiksemgi kogus seda narkootilist ainet võib mõjuda tervisele laastavalt, ning nüüd on samale arvamusele jõudnud ka valitsus, mis on sellele plaanile vastu, sest rahva enamik on vastu.

Kui keegi veel arvab, et kanep ohutu taimeke on, siis olgu siin narko.ee leheküljelt ära toodud kanepitarvitamise pikaajalised tagajärjed:

Kanepitoodete pikaajaline toime

Pikaajalisel tarvitamisel tekib osadel tarvitajatel pidev väsimus, kaob huvi ümbritseva suhtes, tekivad keskendumisraskused, mäluhäired ja nõrgeneb tähelepanu.

Kanepisuits (nii marihuaana- kui hašiši suits) sisaldab oluliselt rohkem vähkitekitavaid aineid kui tubakasuits (ligi neli korda rohkem tõrva kui tubakasigaretis!), see võib põhjustada hingamisteede vähki, südame- ja veresoonkonnahaigusi. Reeglina tõmmatakse kanepisuits võimalikult sügavale kopsudesse ning hoitakse võimalikult kaua hinge kinni (sellest viimasest pole küll tegelikult mõju suurendamiseks mingit abi), uksed-aknad hoitakse hoolega kinni ning sigaret suitsetatakse ära viimse piirini (erinevalt tubakasigaretist, mida üldjuhul filtrini või näppude kõrvetamiseni ei tõmmata). Vähi ja mitmesuguste hingamisteede haiguste soodustamiseks on sellest kõigest rohkem kui küll.

Pidev tarvitamine kipub tekitama ka unehäireid ning psüühilist sõltuvust. Tarvitamine võib põhjustada ka korduvaid pettekujutlusi (flashback). Lisaks tekivad limaskesta põletikud, krooniline bronhiit, oluliselt kahjustatakse hingamisteid.

Erinevate teadusuuringute andmetel jääb umbes 10% regulaarselt kanepit tarvitavatest inimestest sellest ainest sõltuvusse. Sõltuvus areneb välja pikemaajalise tarvitamise jooksul, lisaks tekib mõnedel tarvitajatel tolerantsus: et uuesti kogeda samaväärset mõju, läheb tarvis üha suuremaid koguseid. Kui sõltlane enam oma harjumuspärast annust ei saa, tekivad võõrutusnähud. Enamasti tähendab see unetust, ärevustunnet ja kergesti ärrituvust, lisaks vaevavad higistamishood, kerge iiveldus ja värinad. Võõrutusnähud olenevad tarvitatava aine kogusest, tarvitamise kestusest ja isiksuseomadustest ning neid esineb tihti siis, kui rohke ja pikaajaline tarvitamine järsku lõpetatakse.

Kanepitoodete tarvitamine võib anda tõuke mitmete vaimsete häirete ilmnemisele või halvendada seisundit märkimisväärselt, näiteks võib tarvitamise tagajärjel tekkida:

Deliirium. Inimesel on raskusi ajas ja ruumis orienteerumisega, ta ei pruugi ära tunda tuttavaid ega aru saada, mis tema ümber toimub. See kestab mõnest tunnist kuni mõne päevani. Deliiriumi tekkimine on tõenäolisem, kui inimene on lisaks suurele tarvitatud THC-kogusele veel näiteks magamata või pohmeluses.

Kanepipsühhoos. Psühhoos erineb deliiriumist peamiselt selle poolest, et analüütilise mõtlemise võime justkui toimib, kuid reaalsustaju ehk side tegelikkusega on muutunud või hoopis kadunud. Analüütilisest mõtlemisest pole kasu, istudes katuseäärel eesmärgiga sealt alla hüpata, teadmata oma nime ja tekkinud olukorra põhjusi, kuid andes endale suhteliselt hästi aru sellest, kus sa oled ja mida teha kavatsed. Psühhoos püsib kauem kui deliirium, ühest kuni kuue nädalani, kuid kaob vaid siis, kui rohkem kanepitooteid ei tarvitata. Uuringud näitavad, et umbes 10% nendest, kes on elus rohkem kui ühe korra marihuaanat või hašišit suitsetanud, on kogenud kas psühhoosi või deliiriumi. Riski ulatus on otseses seoses THC-sisalduse ja tarvitamise sagedusega.

Skisofreenia. Kanepitoodete tarvitamine võib põhjustada skisofreeniat inimestel, kellel on selleks eelsoodumus, kuid kellel see muidu ei avalduks. Lisaks on tõendeid, et skisofreenia avaldub kanepisuitsetajatel keskmisest mitu aastat varem. Mida nooremalt kanepisuitsetamisega alustada, seda suuremad on riskid.

Paanikahood. Kanepitoodete tarvitamine võib põhjustada ka erineva tugevusega paanikahoogusid. Sagedamini juhtub seda juhuslike tarvitajatega või nendega, kes saavad kogemata harjumuspärasest suurema koguse THC-d. Inimene tunneb, et igasugune kontroll kaob, hapnikku ei jätku, ta sureb kohe või läheb hulluks. Sageli tekib ebareaalsuse tunne. Mõnikord saavad paanikahoost alguse ärevushäired, mis vajavad juba psühhiaatrite sekkumist.

Tahtetuse sündroom (amotivational syndrome). Pikka aega kanepitooteid tarvitanud inimene võib muutuda ükskõikseks, apaatseks ega suuda millelegi pikemalt keskenduda. Ta võib küll teha tulevikuplaane, kuid ei suuda neid ellu viia. Samuti on tal raske kohaneda uute olukordadega või keerukamates situatsioonides hakkama saada. Tekivad probleemid lühimäluga: inimene ei suuda meenutada, mida hetk tagasi öeldi või mis äsja juhtus. Halveneb eneseväljendusoskus ja analüüsivõime. Tähelepanuvõime on puudulik, samuti on kehvem reaktsioonikiirus ja ajataju.

Seega tuleks mistahes üleskutsetesse kanep legaliseerida suhtuda ülimalt kriitiliselt. 

Pildil õitsev kanepitaim, kujutis Wikipediast. 

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Vahetage nüüd tekstis ära kanep - alkoholiga. Kehtib täpselt sama jutt!

Anonüümne ütles ...

narko.ee on propagandaleht, mitte usaldusväärse info allikas.
Aga jah, LSD ja seened on kanepist oluliselt ohutumad. Alkohol on kõige hullem.

https://www.economist.com/graphic-detail/2010/11/02/scoring-drugs

Anonüümne ütles ...

Gea Kangilaski oli ju see sots, kes narkootikumide legaliseerimist propageeris.