Viimasel pressikonverentsil keskenduti Eestis põhiliselt sellele, et Trump CNN-i ajakirjanikule sõna ei andnud, aga tegelikkuses oli iva hoopis muus - nimelt viitas Trump sellele, et endine president Barack Obama lasi Krimmi okupeerida.
„Obama lasi Venemaal suure tüki Ukrainat ära võtta,” ütles Trump, „seda tegi Obama režiim.”
Tõepoolest, kui Ukraina paarkümmend aastat tagasi tuumarelvast loobus, seda USA pealekäimisel, siis lubas USA vastutasuks garanteerida Ukraina riikliku terviklikkuse säilimise. Seda aga ei juhtunud, sest Obama ei julgenud midagi Ukraina kaitseks ette võtta. Miks - see on põhiküsimus. Pidevalt on süüdistatud Venemaad, aga teine osapool Ukraina küsimuses oli USA, mis juttude järgi on Venemaast sõjaliselt peajagu üle. Miks USA midagi ette ei võtnud? Ukraina oli samas osalenud kõigis USA sõjalistes aktsioonides Iraagis ja Afganistanis.
Eesti jaoks on see samuti oluline küsimus, sest Vene agressiooni korral ei pruugi USA appi tulla, kui presidendiks juhtub olema selline argpüks-sitaratas nagu Obama. Tagantjärele rusikatega vehkimisest, nagu praegu teeb Euroopa Liit, pole midagi kasu. Mis läind, see läind. Reageerima oleks pidanud kohe.
Ühtlasi on Ukraina hoiatav näide, et kriisiolukorras ei saa kellegi teise peale loota. See on ka nii igapäevaelus, kus sõbrad võivad järsku kõrvalt ära kaduda, kui asi kuumaks läheb. NATO peale loota ei saa, eriti kui peasekretär on Jens Stoltenberg, kes oli Norra peaminister ja tegi püksid täis, kui Breivik veresauna korraldas. Peale seda oli vaeseke nii läbi, et talle tehti soe koht Brüsselis NATO juures.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar