Miks Eesti käis iseseisvudes alla?

The EU #EqualPayDay falls on 3 November. It marks the moment when women symbolically stop getting paid compared to male colleagues, with 16% of the working year remaining.
We need to close the #GenderPayGap. pic.twitter.com/QVNeyKLKTx

— European Commission 🇪🇺 (@EU_Commission) November 3, 2018

Täna on Euroopas EqualPayDay ehk päev, kus naistele on meestega võrreldes kogu aasta palk välja makstud. Edasi kuni aasta lõpuni naised nagu palka ei saakski.

Mingis mõttes on see Eestis kummaline, sest näiteks minu ema ja isa said võrdset palka. Nad elasid nõuka ajal ja naiste palgad olid meeste omadega võrdsed. Läänes selle üle irvitati, ja Eestis ka, et mida Leida Peips? - tegi meestele silmad ette. Teenis meestest mitu korda rohkem. Valiti NSV Liidu ülemnõukogusse. 

Irvitati seda, et naised olid trammi-, trolli- ja bussijuhid. Et naised sõitsid taksot, ja juhtisid isegi lennukeid, või suuri ettevõtteid. Läänes oli see täiesti mõeldamatu, ja isegi põlastusväärne. Seal istusid naised kodus, tegid köögis süüa ja kasvatasid lapsi. Aga et naine teeb tööd ja teenib meestega võrdselt, või isegi rohkem - see oli mõeldamatu, lausa põlastusväärne. 

Minu vanaema näiteks teenis rohkem kui mu isa - oli pensionil ja kasvatas loomi. Ning andis minu isale raha auto ostmiseks. Kas te kujutate ette, eksole! Vanaema kasvatas üksi üles neli last (mees küüditati Siberisse ja suri seal - ta sai banditismi, st Eesti iseseisvuse eest võitlemise eest 25+5 aastat), vanaema pension oli laias laastus pool keskmisest palgast, ligi 50 rubla kuus. Ühe veise eest sai ligi 1000 rubla ja ta kasvatas üles igal aastal ühe veise. Lisaks viis ta piima puki peale, villa ja marju kokkuostu. Vanaema sissetulek oli ligi 200 rubla kuus. Praeguses vääringus on see ligi 3000 eurot. Ja mu vanaema polnud ainus, sellised olid kõik tema sõbrannad, kõik naised, kes ümberringi elasid. Vanaema lasi ehitada mitu maja, ilma laenuta!

Ma ei hakka kirjeldama pensionäride elu täna. See on täielik tragöödia võrreldes nõukogude ajaga. Aga see polegi peamine. Mis ma tahan rääkida, et Eestis on tekkinud tohutu palgalõhe naiste ja meeste vahel, mis on Eesti jaoks suur tagasiminek. 50 aastat tagasi polnud mingit palgalõhet ja nüüd on tohutu palgalõhe. Ja mis kummaline, nüüd räägitakse Soomes, Rootsis, Saksamaal, Šveitsis ja mujal, kuidas naised on hakanud auto-, bussi- ja isegi lennukijuhtideks. Naislendurid, kelle üle veel paarkümmend aastat tagasi irvitati, on saanud staariks. Eestis aga valitseb suur segadus. Ma kujutan ette, et Kersti Kaljulaid, kes oma edu võlgneb 100 protsenti nõukogude ajale, ei suuda täna mõista, kuidas naislendurid, kelle pärast (tema arvates) NLiit kokku varises, on nüüd kogu arenenud maailmas peavool.

Mis sellest välja lugeda? Aga seda, et nõukogude ajal oli Eesti väga eesrindlik riik, eesrindlikum ja arenenum kui enamus tänaseid nn arenenud Lääneriike ja et viimased paarkümmend aastat on Eestis olnud suur tagasiminek, eriti mis puudutab naiste rolli ühiskonnas ja nende sissetulekuid.

Miks see nii juhtus? Miks käis Eesti iseseisvudes alla?