Väljavõte eestinen.fi veebist.
See on vana tõde, et mänguasjad tapavad lapse fantaasia. Kui varem oli lastel mõni üksik mänguasi, ja tänu sellele arenes laste loovus, siis tänapäeval on lastele sadu või isegi tuhandeid mänguasju, mistõttu loovus on kadunud ja lastel esineb üha enam ärevushäireid ja muid vaimseid probleeme. Vanemad kurdavad, et lapsed istuvad päevad läbi teleka või arvutiekraani ees ja muud ei teegi.
Nagu vahendab eestinen.fi, otsustati aga Inglise lasteaias vahetada mänguasjad pappkastide vastu ja see pani lastel loovuse tööle, samuti suurenes laste sotsiaalsus ja omavaheline suhtlus. Lapsevanemad kartsid, et lastel hakkab ilma mänguasjadeta igav, aga tegelikkuses on vastupidi - lastele meeldib väga kastidest igasugu asju luua.
Varem on sama asja tehtud Saksamaal ning uuringute järgi on mänguasjavabas keskkonnas kasvanud lapsed loovamad. Loovus on aga tänapäeva robotite maailmas üha olulisem omadus - see on ainus asi, mis ei ole masinatega asendatav.
4 kommentaari:
Lapsed on ses suhtes jah nagu kassid, nad jumaldavad pappkaste. Nägin ühes lasteaiarühmas, kuidas suurest pappkastist oli tehtud lastele mängumaja rühmaruumi nurka. Uksed-aknad välja lõigatud, guaššvärvidega ilusaks maalitud ja lastele meeldis väga. Null kulutusi, ainult jääkmaterjalide taaskasutus.
Oma töökogemuse järgi oleksin lastele pappkastide lubamisel väga ettevaatlik. Sel
juhul ainult pehme papp, sest tugeva papi servad on teravad kui žiletid. Ettevaatust.
Jah skeemitamine on puhas loovus ja papp on põhiline materjal mida pööritada.
Nutitelefone ega arvuteid minu lastel pole, sest ma kardan tõesti, et ekraani jõllitamine ei soodustaks loovust. Aga et isegi mänguasjad tapavad loovuse - no ma ei tea...
Pidevalt näen, kuidas minu vabalt mängivad lapsed kasutavad mänguasju täiesti originaalsel moel (st. nii, nagu mänguasja tootja pole ette näinud), kombineerivad mänguasju mitte-mänguasjadega, mõtlevad igasugu selliseid kasutusviise välja, mille peale ise ei tulekski - ei paista küll, et loovus kadunud oleks.
Võibolla see, kui vanem seisaks pidevalt selja taga ja suunaks last mingi mänguasjaga oma, täiskasvanu, reeglite järgi mängima, tapaks tõesti loovuse. Muul juhul (kui laps saab vabalt mängida) - ma ei usu!
Postita kommentaar