pühapäev, 21. juuli 2019

Raske dilemma: kas sõita läbi kuuma Euroopa või mitte?



Kaalusime täna pikalt, kas põrutada siit, Põhja-Hispaaniast, homme Prantsusmaa suunas edasi või mitte. Kas riskida augustiks Eestisse jõudmise nimel kuumarabanduse ja krampidega või olla veel siin ning see suur kuum ära oodata, isegi kui see tähendab augustiks Portugali jäämist. Ja mul on hea meel teatada, et terve mõistus võitis. See, et Inno metsatulekahjude käes lõõmavast Alentejost põgenedes päiksepiste sai, oli juba piisavalt hoiatavaks näiteks selle kohta, et kui on nii kuum, siis ei ole mõistlik selle kuumusega rinda pistma hakata. Bordeaux's, kust me läbi sõitma peaks, tuleb homme 39 ja ülehomme 42 kraadi.

Ja nii saigi vastu võetud otsus, et me ei lähe mitte edasi, vaid tagasi. Jah, sest ka siin Oviedos läheb homme palavaks. Võtame suuna tagasi Portugali poole, rannikule, kus on kõige rohkem 24 kraadi. Ja otsime sealt endale ühe väikse majakese, nagu meil ka Extremaduras oli, et see kõige kuumem aeg seal ära redutada.

Midagi ei ole teha :D Me jäime äratulekuga nati hilja pääle ja nüüd ei pääse ära. Põrgukatel on risti-põiki ees ja susiseb ähvardavalt :D Ainus saareke, kus olla saab, ongi Portugali Atlandi serv. Suundume Peniche'i kanti, kus on praegu kõige jahedam.

Anname oma edusammudest mõistagi teile teada Lõunaeestlases, kus ilmub meie reisikiri. Ka täna võib sealt pikemalt meie seikluste ja mõtete kohta lugeda. Igatsen sind, Eesti, aga praegu ei saa, ei saa. Kallid ja musid kõikidele blogisõpradele, me oleme elus ja peatselt jälle teiega! :)

Pildil Juuli ja Roosi Atlandi ookeani ääres. Nüüd läheme mõneks ajaks sinna tagasi.

Kommentaare ei ole: