Lõuna-Euroopas on tavaks suvel puhata, sest seal on suvel väga palav. Talvel on tegutsemise aeg, sest siis on 15-20 kraadi sooja, parim temperatuur tegutsemiseks. Koolid algavad septembris ja lõppevad mai lõpus, mil temperatuur on normaalne.
Eestisse on imporditud koolisüsteem ja töökultuur samuti Lõuna-Euroopast, aga tegelikkuses peaks Eestis olema vastupidi. Eestis on talv nagu Lõuna-Euroopas suvi, kus tingimused ei võimalda tööd teha: on külm ja pime. Ometi püütakse Eestis võistelda talvel Lõuna-Euroopaga. Ja suvel, kui Eestis on parim aeg tegutsemiseks, siis lihtsalt puhatakse.
Inimese organism annab märku, et midagi on valesti, kui inimesed jäävad talvel haigeks. Ometi lämmatatakse seda tunnet valuvaigistitega nagu aspiriin, paratsetamool ja ibuprofeen ning pressitakse edasi, isegi haigena. Pole siis ime, et tervis ja südamed üles ütlevad. Põhjaeurooplased on kõige haigemad, lõunaeurooplased kõige tervemad - pole raske arvata, millest see tuleb. Talvel tuleks Põhja-Euroopas puhata ja suvel rabeleda, nagu see looduses toimub, mitte vastupidi.
Kui Lõuna-Euroopas oleks nii külmad talved nagu Eestis, siis seal keegi tööd ei teeks sel ajal. Kõige külmemal ajal, mil temperatuur langeb 5-10 soojakraadini, on Lõuna-Euroopas talvine jõulupuhkus. Sel ajal keegi tööd ei tee. Jaanuaris-veebruaris on sooja juba 15 kraadi ja inimesed teevad tööd. Kartul ja vili saavad maikuus valmis, need koristatakse ära ja ongi kõik. Juunist augustini, mil sooja on üle 30 kraadi võetakse lõdvalt ja puhatakse. Siis septembris-oktoobris valmivad viinamarjad ja oliivid, ning hakatakse neid koristama.
Eestis peaks olema koolis talvel 3 kuud lastel puhkust ja suvel nädal aega kõige kuumemal ajal.
4 kommentaari:
Ei ole nõus. Kui rääkida laste puhkamisest siis lapsed ärkvelolekus, erinevalt täiskasvanutest, ju ei puhkagi peaagu mitte kunagi. Lastel on pidev tegustemistung (okei, kui anda lastele nutikad kätte, siis see loomulik tegutsemistung saab kannatada).
"Suvel ainult puhatakse" - mis see tähendab üldse? Lapsed suvel ka niikuinii tegutsevad aktiivselt, mitte ei vedele. Lihtsalt, tegevuse iseloom vaheldub. Suvi soosib füüsilisemat tegevust ja rabelemist, sügis-talvine füüsiliselt passiivsemat tegevust nagu koolis/lasteaias millegi kirjutamist, joonistamist, voolimist, laulmist jne.
Suvel kooliskäimine pööraks kõik tagurpidi: suvel pakutaks siis lastele just sügis/talve sisustamiseks sobivat füüsiliselt passiivsemat tegevust - mis suvel oleks lastele ilmselt kohutavalt raske, nad ei suudaks keskenduda, tahaks õue midagi füüsilist tegema kogu aeg. Mäletan, kuidas endal maikuus (loodus hullutavalt ereroheline, päevad megapikad!!!)oli koolis juba raske keskenduda - oleks tahtnud juba maakoju või siis vähemalt kevadise Tallinna õuedesse ja tühermaadele ringi kondama! Sügisel aga, kui loodus hakkas juba hääbuma, oli just lohutus, et vähemalt algab uus hooaeg - lõhnavad koolitarbed, uued õpikud, sõbrannad, toredad huviringid! See sisustas talve ära.
Mul hakkas koolieelik (kes terve suvi rabeles õues - "puhkus", eksole!) lasteaias käima ja on väga vaimustatud. Räägib, et nad teevad igasugu toredaid asju - laulavad ja näidendiproovi jne. Õhtul vahel ei taha äragi tulla. Kui ma ütleks talle, et "nüüd oled talvläbi kodus ja magad" - ta saadaks mu... Muidugi, ega ta ei magaks, ta leiaks endale mingit tegevust - meisterdaks midagi jne.
Nõus olen ainult sellega, et lapsi ei tohi koolitalvedel üle koormata. Liigse koormusega tapmine (auahnuse nimel) tõesti ei tee head, see üleväsitab hoopis.
Lasteaias ülekoormust ei tundu olevat, kõike näib mõõdukalt olevat.
Koolitamiseks piisab kuuest kuust,alates talvisest pooripaevast kuni suviseni sest sel ajal inimesed ja loodus on vastuvotlikud. Kylvatakse ju kevadel.
Jõuludest päevad muutuvad pikemaks ja see teeb inimesed avatuks.
Jaanipäevast alates hakkab loodus kustuma ja inimesed hakkavad endasse sulguma ja sygisel muutuvad suisa tigedaks.
Kui koolitus toimuks Jõuludest Jaanipäevani siis kahaneks tunduvalt koolikiusamine sest talvel on inimesed rahulikud ja kevadel õnnelikud. Suvel on naised aktiivsed,mehed uimased.
Miks poliitikud kes sonivad koolikiusamise ja perevagivalla
teemal ealeski midagi ei tee,et asja muuta ? Loogu heauyhiskond. Kui inimestel on eluks vajalik olemas siis ei tigetseta,eks ju. Kui on hea siis on hea.
Nii lihtne kui on luua rikkust riigis on lihtne luua vaesust terves riigis.
Alustagem HHO genekate kampaaniast sest nende abil saab hooneid kütta tasuta ja
eratransporti tasuta jne.
Postita kommentaar