pühapäev, 19. jaanuar 2020

Täbar lugu: Vargamäe Andres tegi enda teadmata kliimavaenuliku teo

Väljavõte eestinen.fi veebist.

Nii nagu Soomes, on ka Eestis pikka aega kraave kaevatud, et soist maad kuivendada ja nõnda kas metsa- või põllumaad juurde saada. Sellega tegeles juba Vargamäe Andres enam kui 100 aastat tagasi. Nüüd tuleb välja, et see oli suur viga ja kliimavaenulik tegu.

Soomes on avastatud, et soode kuivendamise tagajärjel paiskub samapalju gaase õhku kui seda teevad kõik autod ja muud transpordivahendid kokku. See on hirmus kogus, ligi 10 miljonit tonni aastas, vahendab eestinen.fi.

Paha on see, et asja tagasi pöörata ka ei saa, kraave täis ajada, kuna see oleks veel kahjulikum. Asi, mida soovitatakse teha, ongi see, et lasta kraavidel iseenesest järk-järgult täituda, mis ka Vargamäel lõpuks juhtus. Tuleb välja, et loodusega ikka võidelda pole mõtet.

4 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

te olete ikka maha jäänud, hillar kohv teeb teile nüüd uuriva ajakirjanduse lipulaevana ära https://www.nelli.ee/aga-mida-utleb-raivo-ratte-surma-kohta-selgeltnagija

ann ütles ...

Vargamäe Andrese aegadel oli põllumajandus madala intensiivsusega - kuna puudusid kaasaegsed sisendid (väetistest oli sõnnik, samas igasugu mineraal- ja leheväetised puudusid, umbrohutõrje oli vaid mehaaniline, vahendeid taimekahjurite- ja haigusutega võitlemieks üldse polnud), oli saak pinnaühikult väiksem, põllumaad vajati rohkem ja tekkiski maanälg, mis ajas maad soodest juurde tegema. Tänapäeval on tootlikkus palju suurem isegi ökos, kuna sealgi on tehnoloogia edasi arenenud), rääkimata siis tavaviljelusest (kus on efektiivsed väetised ja kahjuritõrjevahendid kasutada. Maanälga sellisel kujul enam pole ja Eestiski on soid tagasi soodeks ise läinud ja ka meelega tagasi soodeks tehtud. Teisest küljest ei ole toit enam nii looduslähedane - tõrejevahendite jäägid.

Nii et Andres tegutses teistes tingimustes, kui oli veel maanälg. Kliimavärgist ei teadnud ta veel mõhkugi.

Rohe ütles ...

Väga huvitavad seisukohad. Need võivad olla õiged, sest turba moodustumine on ju võrreldav mädanemisega.
Ükoteemadest ootaks sõnavõttu ka lihasöömisest, ehk kui palju aitaks keskkonna tervenemisele kaasa loomakasvatuse asemel üleminek inimliha (laipade) tarbimisele?

Järelkuulaja ütles ...

Seda teemat käsitleti põhjalikumalt Kuku 5. jaanuari saates Kukkuv Õun.