Mul on hea meel teada anda, et hüppasime ka ise valimisvankrile. Kandideerime Innoga mõlemad Isamaa nimekirjas (Inno on nr 165 ja mina nr 152) ning meie sõnum on lihtne - inimeste mured peavad saama kiire lahenduse! Et kui sul on mingi mure ja sa lähed seda linnavalitsusse kurtma, siis ei ole nii, et sulle vaatab vastu haigutav ametnik, kes ütleb, et jah, vaatame, kas ja mis. Kui inimesel on mure - näiteks ta peab oma puudega last seljas mitmendale korrale tassima - , siis vajab tema mure lahendamist mitte aasta või kuu pärast, vaid KOHE. Ja selleks on vaja, et keegi ta ära kuulab. Mitte nagu juhtus minuga - ma küsisin linnapea Anti Allaselt elupinda, mis oleks ligipääsetav ka invakäruga, ja ta pakkus mulle kahte korterit, mis mõlemad asusid teisel korrusel, kuhu viis järsk trepp. See näitab ju absoluutset hoolimatust, näkku irvitamist. Või täielikku rumalust - et sa ei saa aru, mida tähendab eesti keeles sõna "invakäru." Mis iganes - suhtumine abivajajatesse peab muutuma! Abivajaja ei ole kerjus, kes peab linnapea ees ette ja takka koogutama, vaid kel on õigus paluda abi ning keda tuleb kohelda väärikalt. Vot nii. Selle eest kavatseme meie Innoga seista :)
Täna siis käisid kaks kandidaati Võru linna peal Isamaa logoga helkureid jagamas. Oli väga tore päev! Inimsed olid väga sõbralikud ning võtsid pakutu hea meelega vastu. Paljud juba ka tundsid mind, et tean teid küll, te olete ju ajakirjanik. Ma olen varem sellist otsesuhtlust natuke peljanud, et äkki kellelegi ei meeldi, kui ma temaga juttu alustan, aga oli täiesti vastupidine kogemus. Nii et homme jälle!
Ülal Isamaa nimekirja kandidaar nr 165 pargipingil kandidaadi "raskest elust" puhkamas :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar