PRIVILIGEERITUD GRUPID EESTIS JA PORTUGALIS

Mõtlesin eile terve päeva selle üle, et kas politsei ikka käitus lapsekäru lükanud ning nina maskist väljas hoidnud naise suhtes õieti, ja sain korraga aru, milles point. Eestis nimelt ei ole priviligeeritud, kaitstud ühiskonnagruppe, kellesse suhtutakse leebemalt ning kellele tehakse erandeid. Soomes ka ei ole. Mu onu rääkis, kuidas ta kord pakkus ühele järjekorras seisvale pensionärile istet ning too vaatas teda selle peale kui hullu. Et mis mõttes, solvad mind?

Ma natuke kirjeldan Portugali süsteemi, et te minust aru saaksite. Portugalis on neli priviligeeritud ühiskonnagruppi ning igaüks teab, kes nad on, sest suured sinised sildid on üleval nii poodides kui parklates, need on (igaühele eraldi silt): lastega pered, puuetega inimesed, rasedad ning vanad inimesed. Neid tuleb teenindada poes eelisjärjekorras. Kui pood seda ei tee, siis ta võib saada trahvi, ka selle kohta on igas poes väike valge sildike üleval. See tähendab seda, et kui sa oled lastega pere ja seisad poe järjekorras, siis, olgu järjekord kuitahes pikk, sind teenindatakse kõigepealt. Isegi kui sa ei taha. Sellisel juhul sind lihtsalt nügitakse sõbralikult edasi, ülejäänud rahvas tõmbab aupaklikult kahte lehte ja kassapidaja ootab kannatlikult, kuni sina oma kohmetusest üle saad. Me Innoga alguses raputasime pead, et mis, pole vaja, me siin võime ka oodata, viisakas ju, aga saime üsna ruttu aru, et sel ei ole mõtet, sest seame sellega poe halba olukorda - nemad võivad saada trahvi, kui nad meid eelisjärjekorras ei teeninda. 

Ehk siis kui Eestis võib pood saada trahvi selle eest, et ta KÕIKIDELT klientidelt ühesuguse rangusega reeglite täitmist ei nõua, siis Portugalis võib pood saada trahvi selle eest, kui ta ERANDEID ei tee. Kuna Eestis priviligeeritud gruppe pole, valitsused ei ole neid loonud, siis on politsei käitumine iseesesest täiesti loogiline. Lapsekäru lükanud naine ei olnud kaitstud grupp, kellesse võinuks suhtuda leebemalt. Toon jälle näite Portugalist. Kõige kurjema pandeemia ajal kontrollis politsei Rossio väljakul maskikandmist. Ja tegi märkuse kõigile, kel polnud maski ees. Enamasti üksikutele meestele. Meie oma lapsekärudega hoidsime ninad maskist väljas, muidu poleks jaksanud käru lükata. Politsei meile märkust ei teinud. Ka pensionäridel lubati ninad maskist väljas hoida. Ehk siis politsei kutsus korrale kõige tugevamaid - täisjõus mehi. Mitte nagu Eestis, kus karati turja lapsekäru lükanud noorele emale ning pensionärile, kes oli äsja matnud oma mehe. Ehk kõige nõrgematele. Sest täisjõus mehele ei taha või ei julge eestlane turja karata. Õige, Eestis on ju ka tegelikult üks priviligeeritud grupp - see on KÕIGE TUGEVAMAD. Nemad võivad teha, mida tahavad, neid politsei ei puutu. 

Viimatisel poeskäigul nägin, kuidas poodi tuiskas hõlmade lehvides sisse turske ilma maskita mees. Kassapidajad vaatasid teda suu ammuli, aga märkust teha keegi ei julenud. Samas sekund tagasi tehti märkus ühele teismelisele poisile. Mask ette! Eks politsei juhindub samasugusest "teadmisest." Ärme igaks juhuks neid turskeid selle puutu, nad võivad vastu hakata, aga näe, seal on üks õbluke naisterahvas, tõmbame tema rajalt maha! 

Sellised arusaamad on ühiskonda sügavalt sisse juurdunud. Neid saab muidugi saab ka muuta. Aga kõik algab pihta suurtest sinistest siltidest poodide kassajärjekordade juures. Keda teenindatakse esimesena. Kellele tehakse eeliseid.