Iga päev mööduvad me akna alt kellade kolinal naabrimehe kitsed, keda lapsed alati hõisates vaatama jooksevad. Hommikul ja õhtul, see on meil nagu püha traditsioon. Kitsede kaelas kõlkuvate kellade kaja kostab kaugele ja nii ei maga lapsed nende karjamaale minekut ega sealt tulekut kunagi maha.
Loomi on meil siinkandis üldse palju. Ületeenaabri õues siblivad ringi kirjud kanad, kellele alati "tere" ütleme, kui tänava lõppu prügi viima jalutame. Me elame nimelt mäe otsas, mis on umbes niisama kõrge kui Munamägi. Või noh, natuke madalam ehk. Nii et trenn on hea :D
Üle tee naabril on ka kukk, kes on nii "tubli", et kireb nii päeval kui ööl. Alul oli see harjumatu ning isegi segas, nüüd on sest kuke kiremisest saanud tore taustahääl, mida üha uuesti ja uuesti kuulda tahad :D
Siis on siin veel hulk hobuseid, lehmi ning lambaid. Täielik maaidüll :D Ülal abivalmis Ellakene, siin aga pildi peale jäänud kitsed meie värava taga:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar