No õnneks pole olukord kõige hullem. Üle-eelmisel nädalal olid ainult kräkkerid. Läinud nädalal läks juba ka juust alla. Sel nädalal lisandus kartul! Olin eile nii õnnelik, nagu oleks kohe millegi suurega hakkama saanud. Mis romaan? Ma sain LÕPPUDE LÕPUKS süüa! Vot see on saavutus! Tortilla sibula ning kartuliga ning suitsulõhe sidruniga. Esimene korralik eine üle kahe nädala :D
Täna hommikul tahan jälle AINULT tortillat. Saatsin Inno poodi. Aga siin linnakeses on täna pidustused, üks auto sõidab mööda linna ringi ja valjuhääldist teatatakse midagi rõõmsalt, ning linnake on rahvast täis. Inno tuli poest nõutult tagasi - kõik tortillad olid ära ostetud. Õnneks suitsulõhet vähemasti oli. Ja guacamolet. Aga mina tahan tortillat!!!!!!!!!!!!!!
Siis tuli Innol geniaalne idee. Tal tuli meelde, et siinsamas nurga taga on ju restoran. Ja lippaski nüüd mulle restoranist tortillat tooma. Et ma ei peaks ainult lõhet koos guacamolega näsima. Inno on ikka nii armas :)
Muidu kuulan arsti sõna ning võtan rahulikult. Ei pinguta - Inno vahetab Juulil mähkmeid ja tõstab teda, sest mina ei jaksa praegu. Lähen kohe pikutama, kui ära väsin (vahel poole tegevuse pealt), ja teen ainult kergeid ning lühikesi jalutuskäike. Meil on siin õnneks suur aed - juba aia ühest otsast teise jalutamine on paras jalutuskäik. Käime lastega alla-aias sidrunipuu küljest sidruneid toomas ja uurime, kuidas loodus muutub. Päike paistab siin veel soojalt - päeval on veel 20 kraadi ning homme 21. Ööd on natuke külmemaks läinud - täna öösel on 7, aga homme juba 10 kraadi. Pärast seda lähevad ööd soojemaks, 12-13.
Meel läheb järjest paremaks. Vahel on sellised raputused vajalikud, sest tuletavad sulle meelde, mis elus kõige tähtsam. Loomulikult tervis ning see, et lastega oleks kõik hästi. Kõik muu tuleb iseenesest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar