esmaspäev, 20. märts 2023

MEIL SIIN HISPAANIAS

Külmalainele järgnes soojalaine ning nüüd on juba mitu päeva olnud 23 kraadi sooja. Mõnus! Inno võtab väljas päikest ja lapsed mängivad liivakastis. Nagu ütlevad mu siinsed sõbrad - this is the best season in Spain! See on parim aastaaeg Hispaanias! 

Ja tõesti, nii see on! Kes praegu siia tulevad, on õnnega koos. Sest pole enam külm ning pole veel palav. On just paras - 20-23 kraadi, päike paitab hellitavalt, õhk on värske ning puhub mõnus tuuleke. Kõige-kõige mõnusam on hommikul, kohvitassi pihus, trepile astuda ning kopsud seda värsket õhku täis tõmmata. Õhhhh! Kõige mõnusam asi üldse, mida ma tean.

Siis veidi päikese käes vedeleda ning süüa. Midagi kerget, näiteks seda maailma kõige paremat juustu, mida tehakse Portugalis!
Üle tee naaber põletab kulu, praegu tohib seda teha, sest pole veel palav. Tuul viib õnneks suitsupilve meie hoovist kaugemale. Inimesed on reipad, naeratavad. Meie majast möödub kitsekari, kes suundub karjamaale, ning mõne aja pärast pensionäridest kepikõndijad. Lapsed sõidavad tänaval kilgates ratastega. 

Õhtul tulevad sõbrad oma lastega (üheksa-aastane tüdruk ja kaheaastane poiss) ning meil on lõbusad puuistutamistalgud. Lapsed on eufoorias, nemad saavad labidaga mulda visata. Istutame ploomipuu ning külvame mulda mõned seemned. Roosil on see esimene kord puud istutada ja ta on nii uhke. Lapsed mängivad pimeda tulekuni peitust ning ajavad üksteist taga.

Pool tundi tagasi tuppa tulles oli jälle tunne - best day ever! See on meil juba refrääniks kujunenud - parim päev üldse! Iga päev oleks justkui parim päev üldse. 

Õnneks on tegelikult vaja nii vähe, aga ilma rahu, turvatundeta ei ole õnnelik olemine võimalik.

Kommentaare ei ole: