Väike meenutus minevikust :D Tulin töölt ära, sest tahtsin kirjandusele pühenduda ning kuna mul ilmus sel aastal - 2002 - ka luulekogu, tegi ajakiri "Stiil" minuga persooniloo. Kus siis sai sõna ka minu osakonna juhataja Dilaila, kelle sõnul on tal tuline kahju, et ma prokuratuurist ära läksin, kuna "nii ilusti kirjutatud ja meisterlikke süüdistuskokkuvõtteid ei oska peale tema küll keegi kirjutada." Seda on praegu, tagantjärele nii armas ning ühtlasi naljakas lugeda - ma tõesti loodan, et kirjutan paremini kui süüdistan :D
Seda kohta, kust ma kunagi nii väga põgeneda ihkasin, on tore meenutada. Sest töökaaslased olid ju tegelikult toredad ning ma õppisin seal nii palju. Palju asju panin ka raamatusse sisse, muidu ma poleks osanud prokuratuuri ning kohut kirjeldada. Mõned kohtunikud kindlasti tunnevad end mu raamatust ära, Leo Kunman näiteks :D See pilt on ka vist Kunmani saalis tehtud, kui ma õigesti mäletan.
Huvitav oleks kunagiste töökaaslastega kokku saada ja küsida, mida nad nüüd mõtlevad. Dilaila näiteks on praegu Vabariigi Valimiskomisjoni liige.
Aga seda ei maksa arvata, et kõik prokurörid hirmtõsised on, tegelikult on paljudel mõni loominguline hobi ka. Aga kõike ei saa välja rääkida. Lubasin kunagi oma toonasele ülemusele Raivo Sepale, et teda "laulu sisse ei pane" ja no ega ma siis pane ka ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar