MUINASJUTT UHKEST KUNINGANNA KAJAST, KES EI SUUTNUD OMAENDA SÕNADE JÄRGI KÄIA

Kaja Kallase Venemaal äritsemise skandaal (naljakal kombel tuleb meelde Edgar Savisaare Venemaalt raha "lunimise" skandaal, nagu seda toona tituleeriti) on kui moodne muinaslugu. Muinaslugu sellest, kuidas elus ei maksa minna nii ülbeks, et teistele väga kõrged nõudmised sead, sest võib juhtuda nõnda, et sa ei suuda ise nende järele käia ning pead siis teistele aru andma ning võid isegi pea (moodsas keeles ameti) kaotada.

Kära ei oleks ju üldse nii suur, kui kuninganna Kaja ise ei oleks suure häälega fanfaarist välja hüüdnud, et vaenuliku naaberriigi Venemaaga ega ka NB! Venemaal, Venemaa pinna pääl, ei tohi mitte mingisugust äri ajada. Seal mõisavalitsejaks käia ammugi, aga ka näituseks säält aialabidat osta, muust rääkimata. Venelaste aias ei tohtinud isegi laulmas ega pilli puhumas käia ning ka nendega kõnelemine oli kuningriigi kirjutamata reeglite kohaselt rangelt ära keelatud.

Ja nõnda oligi, et kõik teised kuningriigi alamad käisid kuulekalt nende nõudmise järgi. Oli muidugi ka eksijaid, üks tegi sellise koletu teo, et esines koos Venemaa orkestriga ning teine lubas endale sellist alatust nagu Venemaa sportlasega koos võistlemine. Nemad riputati kohe kuninganna vaikival heakskiidul kuningriigi väravasse jalgupidi üles, teistele hoiatuseks.

Ja kõik oligi ilusti ning hästi. Aga siis urkisid kuningriigi kurjad nuuskurid, kel kuninganna arvates selleks mitte mingisugust õigust polnud, sest tema on ju kõige ilusam ning targem ning tema võib kõike, et tema ISE oli vaenuliku naaberkuningriigiga kõik see aeg, mil teised sellest kuulekalt hoidusid ning seepärast ka raha kaotasid, tasakesi suhteid edasi pidanud. Andnud oma kaasale mitu kotitäit kuldrahasid, et too ning tolle kompanjon saaks Venemaa turul hästi minevaid tooteid edasi valmistada, neid ühest kohast teise vedada, ning nad kõik saaksid sellest rõõmsalt kasu teenida.

Ja eks ta ole, Venemaa on suur ja lai ning Venemaa turg on oi-kui-suur. Kiusatus on suur. Eriti säändses olukorras, kus sa oled selle teistel ära keelanud, sest siis on kasu teenimise võimalus veel eriti suur. Oi, kui suur! Teised ei saa, sina saad. Mõtelge, milline geniaalne äriidee! 

Ainukene mure on see, et vahele ei tohi jääda. Peab hirmus ettevaatlik olema. Eriti, kui oled kuninganna. Sest nüüd juhtus sedasi, et kui see välja tuli (kuninganna ise ütles ka: "Nüüd, kui see välja tuli...), siis näitasid kõik kuninganna peale ja pistsid täiest kõrist kisama: "SINA!" "Maha, maha, maha!"

Kuninganna oli väga solvunud ning ütles, et "šaakalid on välja tulnud." Ta ei saanud aru, kuidas on võimalik temalt üldse selliseid asju küsida, kuna tema on ju kuninganna. Ning ilus, tark ja hea. Ning mõelda, kui palju on tema kuningiirgi heaks teinud, kui paljudele teiste kuningriikide peadele bankette korraldanud ja ise nende poolt korraldatud bankettidel käinud! 

Kuninganna tiriti oma paleest välja ning riputati ise kuningriigi väravasse. Jalgupidi üles, nagu seda oli enne tema vaikival heakskiidul tehtud muusiku ning sportlasega. 

Jah, lapsed. Enne, kui te kellelgi midagi teha keelate, ja veel eriti - rangelt teha keelate, siis vaadake peeglisse ning mõelge hoolega, kas ka ise neist reeglitest kinni pidada suudate. Kui ei suuda, siis ärge keelake! 

Nõnda oli see Eesti kuningriigis ning nõnda on see ka alati ning igal pool mujal. Uhkus ujab upakile.