Jah! Täna on ainult 25 kraadi ning homme lausa 22. Järgmisel nädalal üle 28 ei kerki. Basseinihooaeg on läbi, aga nüüd saame terve päeva väljas olla, valmivaid oliive imetleda ning aias pikutada ja piknikut pidada. Ella saab liivakastis mängida ning ka Juulike võib septembri mahedat päikest nautida.
Kui ma Eestis olin alati augusti lõpus kurb, lausa leinameeleolu tuli peale, sest külmad vihmad tõid sügise vääramatult kohale, siis siin hõiskab süda rõõmust. Algamas on Hispaania kõige ilusam aastaaeg. Noh, kevad muidugi ka, aga minu süda kuulub sügisele. Ja seda jätkub kuni detsembrini välja, alles siis läheb külmaks ehk saabub "Eesti sügis."
Veel ühe asja poolest on algav september eriline. Eemine aasta oli meie jaoks paras annus horribilis kõigi oma kaotustega. Ja ma olin nii suvel kui sügisel endast väljas, kurb, ärev, isegi masenduses. Ei teadnud, mida teha. Kuidas oleks õige käituda. Kas hakata juba Eesti poole tulema või jääda siia. Kõik märgid näitasid, et õigem oleks jääda. Ja vahepeal me poleks ka tulla saanud. Mõistus sõdis vastu ja käskis: tõuse püsti ja hakka minema. Süda ütles: rahune ning jää. Pikka aega ei saanud ma aru, et sellises olukorras tuleb alati valida süda. Lõpuks sain. Ning nüüd olen ma jälle rahulik ning rõõmus.
Ma ei tea, mis tulevikus, liiga kaugele ei tohigi ette mõelda, aga praegu ma tunnen, et siin on hea. Seega me jääme veel siia. Ning istume rahulikult oliivipuu all, kuni tunneme, et hea võib olla ka Eestis. Ma usun, et see aeg tuleb, ning loodan, et sellega ei lähe liiga kaua.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar