neljapäev, 7. märts 2024

KUIDAS MINU PERES NIMESID PANDI

Ma ei saa kunagi aru, kui hakatakse hädaldama, et PRAEGU pannakse lastele võõrapäraseid nimesid. Seda on tehtud alati :D Minu isa sai näiteks endale 1927. aastal nimeks Georg ning tema ema sai pahandada, et mikspärast on lapsele pandud kreekapäraselt nimeks Georg - Georgos - ning mitte eestipäraselt Jüri. 

No aga ega Juliegi (vanaema) nimi olnud eesti, vaid ladina päritolu. Eestipärane oleks olnud Juuli, aga too oli lihtsalt vanaema hüüdnimi. Ja vanaisa oli Gustav Eduard - nimi Gustav on Rootsi päritolu :D 

Vanaisa isa polnud samuti Eesti nimega - Samuel. Samuel on heebrea päritolu ning nimi tähendab "Jumal on kuulnud." 

Alles vanaisa vanaisa nimi - Juhan - oli eestipärase kõlaga. Ehk siis minu isapoolses suguvõsas algas võõrapäraste nimede panemine juba üle-eelmisel sajandil. Usun, et ma pole ainus :D 

Ema suguvõsas on jälle soomlastele kohaselt pandud ausaid Soome nimesid. Ema nimi on Toini, mis on puhas Soome nimi, ning tema isa Väinö, mis on samuti Soome päritolu - müütiline Väinämöinen. 

Kui minule nime panema hakati, siis vaidlesid ema ja isa, kas panna Egne või Irja. Isa võitis ja sai Irja. Mis on tuletatud nimest Georg :D  Irja - Yrjö - Georg - Georgos. 

Oma lastele nimesid panema hakates olin keerulise valiku ees - kas jätkata isa või ema traditsiooni. Panna Soome nimed või rahvusvahelised nimed? Otsustasin rahvusvaheliste kasuks - et oleks lihtne mistahes riigis keskkonda sulanduda. Ja nii sai Juulike mu vanaema järgi nimeks Julia Eveliina, Roosi Aurora Victoria (Valgus võidab) ning Ellakene Estrella Maria (Mere täht). 

Lõppude lõpuks Inno. Arvate, et lihtne Eesti nimi? Mõelge uuesti, Inno on nimelt lühend Ladina nimest Innocentius ning tähendab "süütu." :D Minul jälle tuleb Inno nimega alati meelde selline kuulus vene näitleja nagu Innokenti Smoktunovski :D 

Ehk siis vähem hädaldamist ja rohkem ägedaid nimesid lastele!

4 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Minu lemmik nimi on Kristjan-Thor Vähi- ühte nimesse on kooku saanud Jeebus Kristus ja paganate jumal Thor. Ütleme nii, et vanematel oli lennuilma.

ann ütles ...

Jah, on meil ka vanavanemate põlvkonnas Elise Wilhelmine ja muid sarnaseid nimesid. Nii et selles osas nõus, et selliste nimede panemine lastele ei ole uus, eelmised põlvkonnad on seda juba teinud.

"Rohkem lahedaid nimesid" - no mis see lahe on, on muidugi õudselt subjektiivne.

Mõne jaoks, tõesti, Elizabeth Catherine või Oscar Christian on see lahe. Aga mina mõtlen, et maailma mastaabis on neid ju nii palju. Minu jaoks kristlike nimede eestipärased nimevariandid (Kadri, Riina...) või ka algupärased (Eha jt.) on lahedamad - kuna nad maailma mastaabis vähem levinud ja seega omapärasemad. Näit. soomlased ja islandlased kannavad ju ka islandi- või soomepäraseid nimesid ja kui nad välismaale lähevad, siis tükkis oma nimega, miks siis eestlane ei võiks?

Kolmest lapsest kahe nimes on pikad täishäälikud sees, mis on rahvusvahelises mõttes pigem eksootika - aga las olla.

ann ütles ...

Mis aga praegu Eestis lastel moes on, siis, ma ei ütleks, et need oleks võõrapärased nimed. Võõrapärasemaid oli mõni aeg tagasi isegi rohkem.

Praegu on tüdrukutel on moes mitte eriti võõrapärase kirjapildiga, aga kokkupandud nimed - Kristella, Lisandra (või ka sidekriipsuga Mia-Hanna jms.) Poiste nimed on enamasti Marten, Romet, Robin - midagi sellist, vähesematel originaalsed (Tener, Derko jms) ja sidekriipsuga nimesid on poistel, tundub, harvem kui tüdrukutel.

ann ütles ...

Ja kui nimedest veel, siis minu tähelepanu on köitnud läti naiste nimed: Laima, Laila, Baiba, Evika... Kui lätlastega midagi tegemist, siis ma ikka (heas mõttes) panen tähele neid läti naiste "lätikaid" nimesid. Mis ei ole enamasti keerulised ega pikad, küll aga sellised... omapärased (meie jaoks). Oleks mul veel rohkem lapsi, siis mine tea, võibolla kaaluks just lätlastelt mõne nime laenamist (aga senini eesti omadega läbi tulnd ja see ei tule nüüd enam teemaks).

Huvitav, et lätlased on väike rahvas, aga kus on neil nimesid, mida isegi naabritel (eestlastel, venelastel) eriti ei käibi.

Kui siit edasi mõelda, ausalt öeldes natuke igav, kui kõik (väike)rahvad hakkas ainult rahvusvahelisi nimesid panema (Aleksandra, Maria...) ja selline eesnimede mitmekesisus, mis praegu Põhja-Balti piirkonnas veel on, ära kaoks. No tegelikult, minu laste põlvkonnas, ma vaatan, totaalset rahvusvahelistusmist/ühtlustumist veel ei toimu - osa praegusi lapsevanemaid on hakanud lastele jälle panema nimesid nagu Ilmar, Ats, Mai, Helmi, Säde... (kõik minu laste klassi /rühmakaaslased olnud/on). Ja väikest Lehte-t olen kuulnud. Ja minu kolleegil (minust 10a nooremal naisel) on kõigi kolme lapse nimed just sedalaadi. See on selline... no natuke nišikas asi (osale meeldib, osale jälle üldse mitte).Mulle pigem meeldib, mul endal laste nimed ka sinnakanti.

Keda aga üldse pole kohanud, on väikesed Tiina-d, Külli-d, Anneli-d, Piret-id. Samuti vahepeal popid poolapärased (Marek, Janek) ja kuskil põhjamaadst tulnud Aivar on täiesti ära vajunud. No ilmselt põhjus see,et vahepeal pandi neid lausa metsikult palju. No lausa nagu iga teine naine oli Tiina :DDD Vat need nimed ei ole taastunud ja eks see põhjus oli see, et Eesti-siseselt tekkis inimestel üleküllastus juba neist.