Ma pean sellest kirjutama, kuna see on lihtsalt nii lahe! Nimelt lubasin ma eile oma lastel raske südamega Eurovisiooni vaadata. Raske südamega, kuna ei tea ju, mis sealt tulla võib :D
Mis siis meie musikaalne Roosi arvas? "Mulle ei meeldi need paljad mehed," kirtsutas ta Hispaania laulu peale nina. Eesti loo meloodia talle meeldis ning ta hakkas selle saatel kaasa tantsima, aga küsis siis, millest lauldakse.
Seletasin siis ääri-veeri, et narkootikumidest.
"Ma ei saa aru, miks peab laulma narkootikumidest?" imestas Roosi.
Mõtles natuke ja küsis siis: "Aga tead, mida meie muusikatunnis laulsime?"
Ja hakkas laulma:
"Oh happy day
Oh happy day
When Jesus washed
Oh when he washed When Jesus washed
He washed the sins away Oh happy day
He taugh me how to watch Fight and pray
Fight and pray
And live rejoicing
Ev'ry day
Ev'ry day
Oh happy day
Oh happy day
Oh happy day
Oh happy day."
Mnjahh. Mul tuli kohe pisar silma. Roosil on nii ilus hääl, ta oli ise nii rõõmus ning kuidas see laul kõlas nende teiste laulude kõrval... Te oleks pidanud kuulma.
Lapsed on ikka niivõrd rikkumata meie, täiskasvanutega, võrreldes. Peaksime rohkem küsima nende arvamust.
Õnneks läksid lapsed siis televiisori juurest ära ega näinud Inglismaa esinemist.
2 kommentaari:
Jah Irja, aga kuidas sellistest toredatest rikkumata lastest kasvavad sellised eurovisioonil poolalasti püherdavad täiskasvanud? Mis nendega juhtub ja millal see juhtub?
Pakun, et see põhjus, miks lapsed ühest hetkest alates ei ole enam nii rikkumata, nagu nad väikeste lastena on ehk mis nendega juhtub - see on murdeiga ehk puberteet.
Samas, kui alasti/poolalasti lauljad on muidugi ka "rikutud" (täiskasvanud) inimese jaoks maitseasi. Brittide etteaste ja Hispaania mehed olid liiga "lihapood", olen nõus. Soomlaste etteaste, mis pööras kintsu välgutamise naljaks, oli aga täitsa ladus ja muhe.
Postita kommentaar