teisipäev, 14. mai 2024

RONG SEE SÕITIS TSUH-TSUH-TSUH, KUNI KRAAVI LÄKS KARPUHH!

Avastasin just, et kõigi kolme Balti riigi peaministrid on naised... Ja seda sõja ajal.

Jah. Ma ei tahaks öelda midagi poliitiliselt ebakorrektset ja ma olen ise naine, aga... Eelmises maailmasõjas otsustasid maailma ja ka Balti riikide saatuse mehed. Kas naised oskavad paremini? Või veel hullemini? Värisen sellele mõeldes.

Igatahes on käesolev aasta võrreldav 1939. aastaga. Eesti saatus on taas kaalukausil. Sel aastal otsustatakse Eesti rahva saatus pikkadeks aastakümneteks.

Kas me oleme selleks valmis? Kas need on liidrid, keda me päriselt end juhtimas näha tahaksime? Kas need liidrid suudavad meid päästa või tõmbavad nad meid sügavamale sohu kui suudame endale ette kujutada?

Kas me üldse oleks nii sügaval soos, kui meil oleks olnud teistsugused liidrid? Kui Euroopa liidrid oleksid olnud targemad ja julgemad, mitte nii väga Ameerikast sõltuvad?

Igal juhul on rong juba rööbastel täie hoo sisse saanud ning maha hüpata ei ole enam võimalik. Ma olen korra liikuva rongi pealt maha hüpanud, see oli väga hirmus. Aga siis ta võttis alles hoogu. See praegune rong liigub juba täiskiirusel ning selle pealt enam eluga riskimata maha hüpata ei saa.

Läheme niisiis täie uhinaga oma saatusele vastu. Ja peame vastu võtma selle, mis tuleb.

Rong see sõitis tsuh-tsuh-tsuh, kuni kraavi läks karpuhh!!
Rong see sõitis tsuh-tsuh-tsuh, kuni kraavi läks karpuhh!!

Oi-oi-oi, ai-ai-ai, mis siis reisijatest sai?
Oi-oi-oi, ai-ai-ai, mis siis reisijatest sai?

Kõik nad läksid uperpalli, uperpalli-kukerpalli.
Kiisud jooksid sabad seljas,
kutsud jooksid keeled väljas.
Kümme notsut kukkus kraavi,
kümme kutsut laskis traavi.
Sarved segi sikkudel,
sikkudel ja sokkudel

Selline saab olema ka Eesti ja Eesti rahva saatus. Kui kõik läbi, tänavad paljud õnne, et üldse elus on.

Kiisud ei saand Türile, külla minna Jürile.
Kutsud ei saand Torilasse,
notsud ei saand Porilasse.
Sokud ei saand Karjakülla,
Karjakülla-Marjakülla.

Ei saanud me koos rongijuht Kajaga Karjakülla ega Marjakülla. Ma arvan, et pärast seda vältimatut karpuhhi muutub maailmas väga palju. Kindlasti hakkavad inimesed hoolikamalt kaaluma, keda endale juhiks valivad. Ja see hoolikas kaalumine kestab väga pikka aega. 

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

Aastal 1982 otsustas Argentiina sõjaline hunta Margaret Thatcherile kohta kätte näidata. Sellega sisuliselt hävitati Argentiina armee ja hunta varises kokku. Thatcheri populaarsus kodumaal aga tõusis uutesse kõrgustesse.