EDGAR

Ma ei saa aru, mis on Eesti ja eestlastega juhtunud! Ma olen terve päeva ajakirjandust jälginud, aga mitte kusagil pole ma märganud, et meenutataks hea sõnaga Edgarit, kel oli Eesti iseseisvuse taastamisel kandev roll. Nagu Edgarit poleks kunagi olemas olnudki. Kas tänaste liidrite alaväärsuskompleks on tõesti nii suur, et pelk Edgari mainimine tõmbab nende sära vähemaks? Kuna nad jäävad talle nii suurelt alla. Siis on küll Eesti ja Eesti rahvaga kehvad lood. Rahvast, kes ei oska oma suurmehi vääriliselt tunnustada ning mäletada, tulevad ühel päeval valitsema teiste rahvaste suurmehed. 

Mina igatahes ei ole unustanud ning räägin ka oma lastele, et neil oli ükspäev au hoida käest taasiseseisvumisjärgse aja kõige suuremal poliitikul. Mehel, keda tema kaasaegsed ei osanud vääriliselt hinnata, kuid keda ajalugu mäletab kindlast vääriliselt ka siis, kui tema mahatallajaid ei mäleta enam mitte keegi. Või ei taha mäletada.

Pildil Edgar, nagu ikka, ees, meile oma armsas talus järjekordset ringkäiku korraldamas (neid oli hulgimast) ning mina temaga vaevu sammu pidamas. Kärus on Roosi, kes värskelt Portugalist naasnuna Edgarile rõõmsalt "Olá!" hüüdis, mispeale Edgar samuti rõõmsalt "Olá" vastas. Pärast sõime Edgari marjapõõsastest marju ning arutasime Eesti poliitika üle.

Lapsed Edgariga, Juulike närib isukalt Edgari kätt. 

Roosi ei jõua ära oodata, millal saab Edgari marjapõõsaste kallale :D