"Kreml ei ole mikään kihlakunnanoikeus." Need sõnad kuuluvad Soome presidendile Juho Kusti Paasikivile. Nende sõnadega saatis ta oma meeskonna Moskvasse vaherahu nõupidamisetele ning neid sõnu meeldib soomlastele ikka ja jälle üle korrata.
Viimasel ajal üha sagedamini. Kreml ei ole maakohus. Kremlis ei ole mõtet rääkida paragrahvidest, lõigetest ja punktidest. Kremliga läbi rääkides võib seadused unustada. Seal tuleb lähtuda hoopis teistest asjadest. Nagu näiteks sellest, kuidas oma maa jaoks kasudega kaubelda. Mitte et kõik paragrahvid täidetud oleksid.
Soomlased liitusid küll NATOga, arvates, et neil sellest kõige suurem kasu tõuseb, Venemaa näis ju nõrk ning võis arvata, et neil ei tule enam kunagi Paasikivi liini ajada, kuid vajadusel on nutikad soomlased võimelised kiiresti ümber orienteeruma. Ah Ameerika on nüüd Venemaaga? Selvä juttu, tehdään samoin, mõtles Stubb ning läks Trumpiga golfi mängima. Et sealsamas Soome jaoks kõige kasulikum diil välja kaubelda.
Kreml ei ole mingi maakohus ning sama võib öelda ka Trumpi kohta. Ka Trump vilistab paragrahvide peale ning soomlased on sellest aru saanud. Kuna neil on paragrahvidele vilistajatega diilitamises pikk kogemus selja taga. Ja suhted Venemaaga pole ka veel nii rikutud, et neid ei annaks kinni nõeluda.
Eesti liin on aga paragrahvid, lõiked ja punktid. Kas Venemaa pidas kinni paragrahv A lõige B punktist C? Ah ei pidanud? No siis ei räägi temaga! Keerame solvunult selja. Ajame jonni ka siis, kui see meile endale kasulik ei ole. See on Eesti liin.
Rühime mööda oma vagu ka siis, kui see viib kuristikku. Vagu ei vaheta mingi hinna eest.
Soomlane hüppab aga elegantselt ühest vaost teise või pöörab samas vaos ringi. Kuidas kasulikum on.
Ja nii ongi õige. Väike riik peab olema praktilise meelega ning suutma vajadusel kiiresti ümber orienteeruda.
Nüüd on Valges Majas Trump ning Trump ei ole mingi maakohus. Nagu ka Kreml ja Putin. Paragrahvid võib ära unustada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar