Sellega me siis see esimene kokkusaamise aasta peaasjalikult tegelesimegi. Kuna majaga tegelemine võttis tohutult energiat, töömeestel ja ahjumeistril tuli silm peal hoida ning neile ehituspoest vajalikke materjale ette kanda, siis tuli Inno rahandusministeeriumist ära. Et keskenduda täiel määral majale. Üksvahe oli meil unistus rajada sinna majja kohvik. Kus minu isa oleks küpsetanud magusaid saiakesi ja pirukaid. Isale endale meeldis mõte samuti ning ilmselt oleks unistus ka täitunud, kui isa ei oleks 2007. aasta septembris surnud. Sel esimesel aastal me aga sellest veel unistasime ning selle nimel tegutsesime.
Millalgi võttis meiega ühendust Anu Saagim, toonane Just'i peatoimetaja, kes sõitis isiklikult Tartusse kohale ning pakkus, et me võiks tema ajakirja järjejuttu kirjutada. Kuidas kohtusime jne. Miks ka mitte, mõtlesime meie ning võtsime pakkumise vastu. Just avaldaski kümmekond meie kirjutatud jutukest ning olime sageli Justi esikaanel, stiliseeritud fotodel. Sellega kaasnes alati meikimine, mis mulle väga ei meeldi, kuna tavaelus ma üldse ei meigi, aga pildid tulid iseenesest ilusad. Panen siia mõned teilegi vaatamiseks välja. Oli minulgi võimalus olla ükspäev Marilyn Monroe :D
Muide, ka Kroonikal oli üksvahe plaan meist pildiseeria teha. Kui peatoimetaja oli Margus Müil. Saime Kroonika fotograafiga Belgradis Eurovisiooni ajal kokku ning ta pakkus välja, et teeks sellise seeria, kus me oleksime erinevates rollides, näiteks Agnes ja Gabriel, Kalev ja Linda jne. Mina oleks küll Agnes olla tahtnud, aga sinnapaika see mõte jäi.
Siin veel mõned pildid Just'ist :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar