Nüüd anti avapauk karnevalihooajale. Õpetajad saatsid emadele nimekirjad, millised kostüümid peavad lastel olema kuu aja pärast algavaks karnevalinädalaks. Kuulsite õigesti, karneval ei kesta mitte üks päev, vaid terve nädal. Iga päev oma teema, oma riietus, ning lõpuks on kooli karnevalirongkäik, kus igal klassil on oma kostüüm. Roosi klassi lapsed on sel aastal astronaudid ja tulnukad (Roosi ütles, et tema tahab astronaut olla), ja Ella omad on Wally'd raamatust Where's Wally.
Nüüd tekkis emade gruppides tohutu arutelu, mis kostüüme ja kust osta. Mul oli hommikul ca 100 sõnumit - 50 Roosi emade grupis ja 50 Ella emade grupis. Mõtlesin, et ei jaksa neid kohe läbi närida ja läksin poodi. Poes sain aga kokku Ella emade grupi ühe kõige aktiivsema emaga, kes ütles, et öelgu ma vaid Ella suurus, tema tellib kõikidele ära ja pärast klaarime. No super, mul hakkaski juba pea ringi käima. Õnneks siin leidub alati keegi, kes on nõus peokostüümide orgunnimise enda peale võtma. Kui on üks TÖÖ, mis hispaanlastele väga meeldib ning mida nad hakkavad tegema KOHE, siis see on pidudeks valmistumine. Seda ei jäeta mitte kunagi viimase minuti peale, vaid alustatakse kohe, kui peoteade tuleb. Lihtsalt uskumatu, milline agarus kaasneb hispaanlastel pidudega. Õpetaja saatis teate alles eile ning seltskond aktiveerus juba öösel.
Aga lahe muidugi. Mis mul selle vastu olla saab, et teised orgunnivad. Üks asi, mida ma siin maailmas kõige rohkem vihkan, on riiete ja jalanõude ostmine. Seepärast mul ongi kõiki riideesemeid üks, max 2. Kuna mul hakkab riidepoes pea ringi käima. Kui lastele uusi riideid vaja on, siis saadan Inno koos lastega riidepoodi ja ootan ise väljas või tellin kähku e-poest.
Eelmine aasta ma osalesin ka linnakarnevalil, tegin endale ja lastele papagoikostüümid, aga see aasta mitte. See nädalapikkune koolikarneval on isegi väsitav ja kui sinna otsa veel paar päeva kestev linnakarneval, siis... Pärast on suht uppunud kuke tunne ausalt öeldes. Roosi ütles ka, et see aasta ei viitsi enam. Möllame selle nädala koos teistega ära ning siis naudime koolivaheaega. Läheme rongkäiku vaatama ja teeme pilti.
Aga muidu mulle hispaanlastele ellusuhtumine meeldib - see pidu peo otsa. Mulle meeldib, kui ümberringi on heas tujus olevad inimesed ning mängib muusika. Me ei pea isegi alla linna minema, kuna muusika kostab meie hoovi peale välja. Lihtsalt ma ei viitsi igast peost osa võtta. Mõnda tahan kõrvalt vaadata. Tundes rõõmu, et mul on võimalik seda näha ja kuulda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar