pühapäev, 22. juuli 2018

Kas Eesti sotsid ja feminism on narko?



Ülal Yotube'i video, kus Gea Kangilaski propageerib avalikult kanepi tarvitamist.

Kuivõrd üks eestvedajatest, kes Irjale feministide portaalis lintšimise korraldas, ja seda minu kirjutiste pärast, ilma pikemalt põhjendamata seejuures ja avalikult põhjuseid välja toomata, kuivõrd üks neist tegelastest oli tuntud Tartu munitsipaalpoliitik ja narkootilise aine, kanepi eest võitlev sots Gea Kangilaski, siis ärkas minus taas nuhkiv ajakirjanik ja tahtsin välja uurida, mis kärbes see selline on, kes käseb, poob ja laseb, kes karistab teist naist mehe kirjutiste pärast.

Ja välja koorus (vähemalt minu jaoks) üpris huvitav, isegi jahmatav pilt. Nimelt selgub,  et tegemist on isikuga, kes propageerib aktiivselt kanepi suitsetamist.

Tekib õigustatud küsimus, kas Eesti üks juhtivaid võitlevaid feministe on ka ise narkomaan, kuna ta propageerib avalikult kanepi tarvitamise legaliseerimist. Kuna ta väidab, et tema sõbrad, narkomaanid on kanepi keelustamise tõttu pidanud kannatama - võib siis aru saada, et politsei sekkumise läbi. Ja kuna tema Tartu kodus, nagu võib välja lugeda selle naise avalikust sotsiaalmeedia linnapea-kanalist, tehakse väljas savu üsna avalikult (siin üks väljavõte, vasakul Gea Kangilaski):


Ma saan ka sellest aru, et feminism lubab, või lausa kohustab panema „hullu”, mille järgi siis peab olema kaasaja naisel õigus teha kõike: olla narkomaan, prostituut või kesiganes, seksida nii naiste kui meestega, ning kasutada pärast seda aborti rasedusvastase vahendina, peab olema õigus teha savu, end avalikult pilve tõmmata ja seda filmida. Ning vastavalt siis peab olema õigus sõimata ja alandada ning karistada mehi, kes seda kõike taunivad või kritiseerivad. Ma saan sellest aru.

Aga samas kui ma vaatan statistikat selle kohta, kuidas Eestis üha nooremalt puutuvad lapsed ja noored kokku alkoholi ja narkootikumisega, kuidas kanepi juurest liigutakse kohe edasi kangema kraami, amfetamiini ja heroiini juurde ja kuidas paljude noorte inimeste lõpp on väga kurb, siis tekib paratamatult küsimus, kust see kõik tuleb. Ja kui ma panen kokku siin A+B, siis ei pea olema Ene Ergma, et aru saada, et selle kõige taga võib olla narkootikumide legaliseerimise eest võitlev Tartu sots Gea Kangilaski. Minu kui väikeste laste isa jaoks tõstatub kohe küsimus, ja laiemalt minu kui ärksa kodaniku jaoks kerkib siin kohe küsimus, kas feminism ja narkootikumide avalik propageerimine ikka sobivad omavahel kokku, eriti kui see feminist on väikeste laste ema. Sotside puhul ma samas ei imesta enam millegi üle, pärast seda, kui üks nende esindaja ilkus Võrus avalikult erivajadustega lapse üle.

Muidugi, nüüd jõuame veel uue laiema teemani. Kui eeldame, tema eelneva tegevuse põhjal, et Gea Kangilaski võib ka ise olla narkomaan ja võitleb aktiivselt õiguse eest olla narkomaan, sarnaselt alkohoolikutele, kel on Eestis õigus täiesti seaduslikult oma mõnuainet tarvitada, siis paratamatult peame arvestama teise tõsiasjaga, et narkomaani aju pole enam päris „see”. Teaduslikult on tõestatud, et kanepi tarvitaja puhul muutub tema isiksus, see kehtib muidugi kõigi nn mõnuainete tarvitajate kohta.

Kui olen vahel Irjale rääkinud sellest, et kanepi tarvitamise võiks Eestis legaliseerida, nii nagu on alkohol lubatud, siis kordab ta ikka ja jälle lugu ühest oma eksist, kes tarvitas kanepit ning kes pikapeale päris „ära pööras”, nii et suhe kannatas ja lõpuks katkes. Nüüd kui ma mõtlen Kangilaski peale, kes on juba arusaadavalt pikalt kanepi teemaga tegelenud, siis võib arvata, et tema aju on muutunud ning sellega kogu mõtlemine. See on siis kanepi-keskseks, kus kinnisideeks ja elu mõtteks on saanud kanep. Aga et ta on tähtis poliitik ja feministide eestvedaja, siis võib öelda, et nii Eesti sotsid kui feminism on narko. Ja seda päris otseses mõttes.

Ning huvitav on see, et seda vaadatakse vaikides pealt. Et keegi ei sekku. Alkoholi puhul peetakse selle propageerimist taunimisväärseks, aga kanepi puhul, mis on samalaadne mõnuaine, peetakse seda (sotside ja feministide ringkonnas vähemalt) normaalseks. Kergelt nagu kahepalgeline olukord, või mis. Eriti mis puudutab lapsi, kes nagu öeldud, hakkavad Eestis üha nooremalt mõnuaineid tarvitama ja kellest seetõttu saavad väga noorelt inimvared. Huvitav on veel see, et kui alkoholi tarvitamine on väga karmilt reguleeritud ja maksustatud, seda sotside endi eestvedamisel, siis narko osas tahetakse anda täielik vabadus.

Ma ootaks näiteks mõne Eesti sotsi ja feministi arvamust siia juurde seoses narkootikumide avaliku propageerimisega ja seda laste nähes ja juuresolekul. Ning parandage, kui eksin.

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

No aga raske on mitte propageerida ju asja, millest sõltuvuses oled. Õigustamisest oled ju kuulnud, see käib enda süütunde vähendamise juurde.