Veelkord eestlase toidust

Palju on räägitud sellest, et eestlase tervis on väga kehv. Kehv siis võrreldes nn arenenud maade ja rahvastega. Osa sellest kehvast tervisest võib panna nn nõuka aja arvele, kus meditsiin oli kehval järjel (pilgati, et arstiabi tuleb odavalt kätte, aga läheb kalliks maksma; kes haiglasse sattus, see sealt enam elusalt välja ei saanud) ning rahvas elas väga kehvades oludes, lõpuks linnarahvas sisuliselt nälgis, ja toitus väga ühekülgselt. Kui nüüd lähtuda Hippokratese paari tuhande aasta vanustest tähelepanekutest ja minu tähelepanekutest nüüd, siis on tervise peamine alustugi just toit. Ja tervislik toit. Mis siis minu enda tähelepanekute järgi on värske puu- ja juurvili, ning kala. Tervislikud samas ei ole jahutooted, piim ja liha. Mis siis tähendab, et viimatinimetatud põhjustavad eri suguseid vaevusi nagu seedehäired (gaasid, röhitused, puhitused, mao happesus, kõhu kinnisus ja lahtisus), psüühikahäired (erutus, uimasus, nn aju-udu), immuunsushäired (kõiksugu nn külmetus- ja viirushaigused) ja ainevahetus- ja muud närvisüsteemi häired (allergiad, astma). Mis siis kõik omakorda koormavad südant ja veresooni, tekitades vererõhu kõikumisi, mida nimetatakse südame rütmihäireteks ja veresoonkonna haigusteks, põhjustades siis nn infarkti ja insulti. Tervise nimel soovitatakse teha sporti, mis kiirendab sisse söödud ebatervisliku toidu seedimisprotessi ja ainevahetust. Ent kõigil pole võimalik teha sporti, või siis sporti piisaval määral. Kas või neil, kes on jäänud haigeks, või siis saanud mingi trauma. Või on juba sündinud traumaga. Näiteks kui ma Irjaga kokku sain, oli Irja väga kehvas seisus. Mingist sporditegemisest ei saanud enam juttugi olla. Ta sai jalutada vaevalt kilomeetri maad, kui tema parem jalg kangeks tõmbus ja seda polnud enam võimalik tagasi lõdvaks saada ei masseerides, soojendades ega puhates. Jäi kangeks ikka pooleks päevaks või nii. Mistõttu oli jalutamine tõeline piin, kui nii võib öelda. Ja kui jalg kange, põhjustas see põrgulikku valu, nii et edasi kõndimine muutus võimatuks, või väga piinarikkaks. Kusjuures huvitav oli see, et vahetevahel tõmbus jalg kangeks rutem, nii paarisaja meetri jalutamise järel juba, teinekord jälle sai veidi pikema maa jalutada. Mingit seaduspära ei osanud sellele leida. Irja ise seostas jala kangestumist ilmaga, et kui on jahe ja niiske ilm, siis tõmbub jalg rutem krampi. Samas, mis oli kummaline, et jalg tõmbus krampi ka Portugalis, kus pole just väga jahe ja niiske. Portugalis oli olnud veel selline vahejuhtum, kus Irja elukaaslane J sundis teda vägisi pikka maad käima, ka siis, kui jalg (see on siis täpsemalt puusaliiges) oli tõmbunud krampi, ning siis käis jala sees mingi krõks, mille peale muutus kõndimine veelgi valulikumaks. Nii et Irja kasutas kõndimiseks juba keppi, ise 27-aastane. Perspektiiv oli jääda noorelt ratastooli. Irja käis oma jalaga pidevalt loomulikult ka arstide vahet, seda nii Eestis kui Portugalis, kus teda uurisid parimad võimalikud arstid. Ja nad ei osanud muud lahendust leida, kui et kirjutasid välja mingeid salve ja soovitasid operatsioonilauale minna. Kui me kokku saime, oli lõikuse aegki juba kinni pandud. Ja nüüd, 5 aastat hiljem jalutab Irja nagu väle hobune, kasvõi kümneid kilomeetreid, ilma et jalg endast kuidagi tunda annaks. Ja seda ilma igasuguste kirurgiliste vahelesegamisteta. Ja nõnda juba pool aastat, olenemata ilmast. Kuidas on see võimalik? Püüan seletada. Hakkasin siis seda jala asja uurima. Irja rääkis, et jala probleem on teda saatnud lapsest saati. Tal oli olnud sünnitrauma, jalg oli sündides nihestatud ja seda nihestust märgati liiga hilja, mõned kuud pärast sündi, misõttu tekkis jalga tagasi õigesse asendisse seades vigastus. Samas lapsepõlves Irja endal probleeme ei täheldanud, ta olevat õues teiste lastega rõõmsalt ringi silganud. Probleemid tekkisid koolis, kus Irja sai oma haige jala tõttu kehalisest vabastuse. Nii et terve kooliaja Irja kehalise tundides ei käinud. Arstid ei lubanud tal joosta, ta võis ainult jalgrattaga sõita. Samuti käis ta isaga vahel suusatamas. Arstid olid rääkinud ka seda, et Irjal võib raseduse ja sünnitusega probleeme tekkida, et rasedus ja sünnitus võivad mõjuda tema puusale nii, et ta ei saa enam üldse käia. Et ta peab sellega arvestama, selleks valmis olema. Igatahes oli Irja väga seda meelt, et ta parem siis üldse ei sünnita. Niimoodi. Kui kokku saime, hakkasime vaikselt jälgima oma tervist, ja seoses sellega ka toitumisharjumusi. Sest esiteks vajas abi Irja 80aastane isa, ja teiseks rääkis Irja onu, kes elab Soomes, et tal tuvastati nn tsöliaakia, teravilja talumatus. Proovisime ise ka nalja pärast seda teravilja-vaba dieeti, ja tulemused olid hämmastavad. Irjal kadus ära kõhukinnisus, mis oli teda aastaid vaevanud. Samuti kadus ära paistetus, näost ja kehalt. Taustaks peab ütlema, et enne seda toitusime väga ebatervislikult. Irjale meeldis lõigata pakse saiakannikaid ja määrida sinna peale ohtralt võid. Mida siis sõime keeduvorstiga. Lisaks sõime palju poest ostetud salateid (kartulisalat, rosolje), ka burgereid ja hot-doge, samuti pizzat jms itaaliapäraseid toite, kuna meil endal polnud aega ega võimalustki ise süüa teha. Remontisime oma kodu ja polnud õiget kööki ega kohta. Irja isale meeldis samuti süüa palju saia ja võid, samuti tegi ta palju liha, valmistas ise sülti, mida siis sõi koos tavalise toiduäädikaga. Pärast sööki oli isal alati kõht gaase täis ja ta puuksutas, aga ta pidas seda täiesti normaalseks. Samuti sõime palju piimatooteid. Igal hommikul sõime jogurtiga maisihelbeid või müslit, siis kohvi peale panime piima või koort. Teraviljatoodetest jätsime siis ära saiad-leivad, ja sõime riisigaleteid. Ning kui saime poest gluteenivaba saia (tehtud, riisi-, maisi- ja kartulijahust), siis seda. Piima- ja lihatooted jäid esialgu alles. Ning mis seal salata, tervis oli märksa parem. Irjal kadus kõhukinnisus ja astma, teine suur häda, mis oli teda mitu viimast aastat vaevanud ja mille tõttu olid arstid kirjutanud välja inhalaatori, mille kaudu pidi ta siis eri pulbreid sisse hingama. Vastasel korral, nagu teda hoiatati, võib ta ära lämbuda. Astma oli Irjal välja kujunenud Tallinnas elamise ja töötamise ajal, mida Irja, Rakvere tüdruk seostas Tallinna niiske ja jaheda õhu ning saastatusega. Astmahoogude ajal oli ta mitu korda ära minestanud ning ta oli valmis selleks, et pärast mõnd järjekordset hoogu ta enam üldse ei ärka. Mis huvitav, astmahood lõid tal pärast meie kohtumist välja hoopis Rakveres, mida me ei osanud algul millegagi seostada. Algul arvasime, et see on tingitud Irja ema ja isa vahelistest pingetest, hiljem oleme üha enam veendunud, et selles mängis olulist rolli toit. Sest alati, kui Rakverre jõudsime, kutsus isa meid esimese asjana söögilaua taha, kus me siis sõime neidsamu jämedaid saiakäntsusid ohtra võiga, ning jõime peale piimaga lahustuvat kohvi. Ja pärast seda hakkas Irjal nina vilistama. Igal juhul on fakt see, et pärast leiva- ja saiatoodete ärajätmist kadusid Irjal täielikult kõhukinnisus, astma, ning valud alaseljas, mis teda samuti aeg-ajalt saatsid. Ent see pole veel kõik. Ja, NB!, kui jätsime ära piimatooted, nii umbes pool aastat tagasi, ei läinud Irja jalg enam kangeks. Ja nüüdseks oleme jätnud ära ka lihatooted, mis Irjal erilisi vaevusi ei põhjustanud, aga mis põhjustasid mul endal pisteid rindkeres, raskustunnet ja gaase. Ja ka Irja, kes varem oli korduvalt öelnud, et ilma lihata ta elada ei saa, on nüüd juba mitu kuud ilma lihata elanud ja ütleb, et enesetunne on järjest parem. Niisiis. Võib öelda, et paljukiidetud eestlase toit, ehk siis puder, kört, rokk, kiisel, kama, samuti rukkileib on osutunud Irja jaoks väga ebatervislikuks. Mul on selle kohta muidugi ka oma teooria, ja see on järgmine: see pole mitte mingi eestlase toit, vaid looma toit, mida eestlasest pärisori siis loomade kõrvalt ja omaniku tagant varastas. Või siis, et ori oligi omaniku jaoks nagu loom, kellele anti looma toitu. Ja see ori hakkas seda toitu pidama aja jooksul oma rahvustoiduks, või siis talle öeldi, et see ongi sinu rahvustoit, et ori ei hakkaks midagi muud tahtma. Minu tähelepanekute põhjal sobib Irjale kõige paremini värske puu- ja juurvili. See on siis tomat, kurk, värsked salatilehed, marjad. Samuti ei põhjusta mingeid vaevusi värske kala, või siis oliiviõlis marineeritud. Näiteks võib Irja süüa päev läbi maasikaid, ilma et mingeid probleeme tekiks. Olen teinud viimastel päevadel sellist toitu, et ostnud poest gluteenivaba pastat, mida on Selverites müüa, sellised fusillid, keerdus makaronid. Ja teinud seda, see on hea hinnaga, 20 krooni pakk, muidu on gluteenivaba pasta poes mitu korda kallim. Ning teinud peale tomatikastet seentega, kus siis tükeldan pannile oliiviõli sisse küüslaugu, sibula, mõned tomatid, seened (kasutan praegu konserveeritud šampinjone, panen ühe suure purgi), panen maitseks piprasegu ja basiilikut, viimasel ajal ka tüümiani (värskelt), ning siis veel ca 200g 20%list tomatipastat (konservipurgist). Irja sööb ja ainult kiidab. Ning ütleb, et tervis on väga hea ja et ta ainult sellist toitu tahabki. Lisaks sööb ta värskeid tomateid, kurki, vahel ka õuna. Ning teeb omale salatilehtedest, basiilikust, kurgist, tomatist, ja oliiviõlis tehtud tuunikalakonservist salatit. Näib, et Irjale valmistab probleeme ka poes müüdav sojakaste (paistetus, gaasid, kõhukinnisus), mida me kasutasime riisi ja sushi juurde, mistõttu tegelen nüüd gluteenivaba sojakastme otsingutega. Pidi olema Soomes saada, tamari nime all. Irja just eile kiitis, et väga huvitav, kui kurdetakse, et tervis läheb iga aastaga kehvemaks, tema tervis läheb iga aastaga üha paremaks.