Ilvesel Brežnevi-aegsed mõtted

Väljavõte Delfi veebist.

President Ilves oleks nagu maha astunud mõnelt kolme-nelja aastakümne taguselt, Brežnevi aja stendilt, kus räägiti umbes samasugust juttu. Ka siis oli pidevalt üks kriis ja otse loomulikult ei saanud vana juhtkond riiki "hätta" jätta. Mistap oli seltskond võimul terve eluea, aastakümneid. Ja võim vahetus siis, kui vana juhtkond sussid püsti viskas.

Tegelt mõtleb Ilves muidugi endale. Mees on oma margi nii täis teinud, et peale presidendiameti mahapanemist ta vaevalt enam kuhugi saab. Eriti praegusel ajal. Mistõttu üritab vägisi hoida võimul seda seltskonda, kes ta presidendiametisse upitasid. Et ehk saab veel teiseks vahetuseks tagasi valitud. Ja räägib siis sellest, et valitsus võiks püsida, kuni kriisi põhi läbitud. Samal ajal ei oska keegi maailmas öelda, millal kriisi põhi ükskord läbi saab. Jaapan on olnud kriisis juba üle kümne aasta ja ikka pole põhi läbi.

Ka president on kõigest inimene.

Tubli, Ingrid!

Väljavõte Elu24 veebist.

Elu24 paparatso-fotograaf on tabanud ajakirjanikuna kõrbenud Reformierakonna meedianõuniku Ingrid Tähismaa šopingult Säästumarketis. Pole midagi öelda, see on igati tubli eeskuju. Eriti praegusel nn säästuajal.

Ja pealegi on Säästumarket parim valik värske puu- ja juurvilja osas. See toit on seal enamasti värske. Tundub, et siin on aidanud aeg Ingridil õige valikuni jõuda, sest varem pidas ta Säästukat lumpeni-poeks ja käis sellest suure kaarega mööda. Ütles, et haisevad nii Säästuka kliendid kui pood ise ka. Šoppas Stockmannis või Selveris.

Urmas Paeti ilus unenägu

Urmas Paet nägi eile öösel und:

From: Urmas Paet
Date: 2009/5/8
Subject: Vanemahüvitis kogu Euroopale!
To:


Hea erakonnakaaslane!

Eesti on saanud Euroopa Liidult väga palju positiivset. Õnneks on meil ka asju, milles oleme Euroopa parimad, ning mida julgeme kogu Euroopale õpetada. Täna sai välja käidud idee muuta Eestis hästi tööle hakanud ja sündivust märgatavalt tõstnud vanemahüvitis üle-euroopaliseks. Ehk teisisõnu makstaks tulevikus vanemahüvitist kogu Euroopa Liidus, liidu ühtsest eelarvest. Sisuliselt võetaks aluseks Eestis toimiv vanemahüvitis.

Vanemahüvitise viimine Euroopa Liidu eelarvesse jätab Eestile igal aastal täiendavalt 2,5 miljardit krooni, mille Reformierakond kavatseb suunata noorte perede toetamiseks ja hariduse edendamiseks. Tänu vabanevale rahale on võimalik tõsta vanemahüvitise alammäär 6000 kroonile ning tuua tagasi 10-päevane palgaline isapuhkus.

On põhjaliku arutelu küsimus, mille arvelt üle-euroopalist vanemahüvitist välja ehitada. Euroopa vananemise taustal tuleks liidu eelarvelised prioriteedid kindlasti üle vaadata. Samamoodi nagu Eesti riik edukalt oma kulutusi kärbib ja ümber vaatab, saab seda teha ka Euroopa Liit. ELi eelarves on küllaldaselt kulusid, mille mõistlikkuse üle tuleb arutleda. Kasvõi näiteks ELi ühtne põllumajanduspoliitika.

Meil kehtiv vanemahüvitis on paindlikum ja lapsevanemate huve arvestavam, kui peretoetused või vanemapalgad paljudes teistes Euroopa Liidu riikides. Olen seda meelt, et kõik Euroopa Liidus elavad emad ja isad ning lapsed väärivad sama head vanemahüvitist kui on eestlastel. Euroopa pered saavad Eesti eeskujul suurema kindlustunde ja meie saame vabanevatest eelarvevahenditest tõsta vanemahüvitise alammäära ning tuua tagasi isapuhkuse.

Loodan, et kiidad selle mõtte heaks! Kui Sul on sellega seoses küsimusi või ettepanekuid kirjuta julgelt aadressil vanemahyvitis@reform.ee.

Lähemalt loe meie ideest eurovalimiste kampaanialehelt: http://ep2009.reform.ee/vanemahuvitis-uleeuroopaliseks.

Lugupidamisega,

Urmas Paet
välisminister

Turvas on Eesti Nokia!

Väljavõte Äripäeva veebist.

Kuigi president TH Ilves ütles hiljuti, et Lennart Mere algatatud Eesti Nokia otsimine on tühja tuule tallamine, on Eestil lisaks unikaalsele geograafilisele asendile olemas veel teine oma Nokia: turvas! Turvas on Eesti suurim päris "oma" ekspordiartikkel. Nii nagu on soomlastel Nokia. Ja mis selles siis halba saab olla?!

Seda teist Nokiat, geograafilist asendit millegipärast ei soovita jonnakalt kasutada. Peaminister Andrus 'just sellist kriisi ma tahangi' Ansip on öelnud, et mingit transiiti pole Eestile vaja. Samas veel kümmekond aastat tagasi heietati lootusi Eestist kui Põhjamaade Singapurist. Nüüd on selle rolli endale võtnud hoopis Soome, kuigi Soomel pole kaugelt neid eeliseid mis Eestil. Aga, nagu öeldakse, loodus tühja kohta ei salli.

Taustaks veel niipalju, et ka turbaäri, see eestimane Nokia on sommide käes. Ja suurem osa turba müügist saadavast rahast rändab üle lahe minema.

Andmekaitsjad nagu röövlid

Väljavõte E24 (Postimehe) veebist.

Postimees kirjaldab üht röövi-juhtumit, kus Kuusalu vallavalitsuse liige kodus kinni seoti ja talt asjad minema viidi.

Mulle tuli see kirjeldus tuttav ette. Täpselt samamoodi käitusid andmekaitsjad, kui nad minu kodu läbi puistasid. Ka nemad tungisid luba küsimata sisse, lõid ukse maha, siis hoidsid mind kinni, ei lubanud kuskile minna, ja ähvardasid pangakonto tühjaks teha, ehk siis vinge trahvi selga keevitada.

Ja sellised röövlid tegutsevad maksumaksja raha eest. Tundub, et riigil on raha jalaga segada. Seejuures läks minul kaduma terve tööpäev, mis mul oli plaanis pühendada prahiveole ja koduaia korrastamisele.

Aga ma ütlen teile, Näksipid, Kivisted ja andmekaitsjad: minu suud te kinni ei pane! Korraldage kasvõi iga päev läbiotsimine ja viige kõik mu asjad minema. Ma kujutan ette, et pärast minu kodu läbipuistamist te naersite, aga kes viimasena naerab, naerab paremini.

P.S. Läbiotsimise käigus ütlesid andmekaitsjad, et nad viivad kaasa kõik asjad, mis on blogiga seotud. Ma siis ütlesin, et blogi on päevik, ehk siis sellega on seotud kogu elu. Eelkõige mina ise. Viige siis mind minema. Mispeale ütlesid andmekaitsjad, et olgu, keerame su vaiba sisse rulli ja viime minema. Või midagi seesugust. See võttis mind päris pahviks. Ukse peal seisis kaks täisrelvis politseinikku, ma ei julgenud midagi vastu ka kobiseda.

Sotse pressitakse päris tugevalt

Väljavõte Delfi veebist.

Näib, et sotsid ei taha koos teiste valitsusparteidega ajaloo prügikasti kaduda. Või vähemalt tundub nii, sest viimasel ajal, kui Pihl on vait jäänud, räägib üha enam Eiki Nestor. Justkui oleks kohvikus räägitust omad järeldused tehtud.

Aga mulle tundub, et rong on juba läinud. Sotsid on end valitsusliidu tegevusega sedavõrd sidunud. Palju on riigile ja rahvale kurja tehtud ning ühine kuritegu teatavasti ühendab. Rahvale tehakse küll vahepeal šõud (nagu kickpoksis), et mitte sotside toetust päris nulli lasta, ja siis tõmmatakse ühiselt kõigile müts pähe. Kõrvuni.

Ka Euroopa maksumaksja rakendatud Reformi vankri ette

Viimase Eurokrati esikaas.

Viimane Eurokratt (Euroopa Komisjoni Eesti esindusel on iseenesest huvitav nimi, mis propageerib popslikku mõtteviisi, et Eesti peab EList ainult saama, käituma nagu kratt) pühendab suure osa oma ruumist Siim Kallasele, sellele peatselt ametist lahkuvale Euroopa Komsjoni liikmele. Tekib küsimus, miks?! Miks pole esikaanel näiteks minupärast kasvõi Karoli Hindriksit, selle tšikaga oleks saanud Euroopa Komisjon oma ajakirja palju paremini müüa. Või, ok levitada, Postimehe vahel, 50 000lises tiraažis. Mis läheb Euroopa maksumaksjale maksma miljoneid kroone aastas.

Aga ei saa. Sest Reformi asi vajab ajamist. Reformi tegelased upitamist. Eurovalimised on ukse ees. Kallas on Reformi eurovalimiste-kampaania peamine nägu. Euroopa Komisjoni esindaja Eestis on Reformi liige Toivo Klaar. Ja see, mis ilmub Eurokratis, on Klaari otsustada.

Juhin tähelepanu, et eelmise Eurokrati esikaanel oli samuti reformar, Signe Kivi.

Millegipärast ei tunne Eesti ajakirjandus huvi selle vastu, et maksumaksja raha vaid ühte väravasse mängitakse. Ilmselt ei saa, sest kardetakse ilma jääda Reformi kopsakatest valimiskampaania rahadest. Mis omakorda maksumaksja tagant varastatud, näiteks Märt Vooglaiu suguste tankistide kaudu.

Reform määrib Tallinnas venelastele kõvasti mett moka peale

Reformi ajaleht Tallinna venelastele.

Reform määrib viimasel ajal kõvasti mett moka peale venelastele, kellelt loodetakse siis toetust nii europarlamendi- kui kohalikeks valimisteks. Ja et siis ilmselt tagasi saada pronksiöö käigus kaotatud populaarsust. Igal juhul on propagandamasin täie hooga tööle pandud. Venelastele kirjastatakse eraldi ajalehte Tallinski Vestnik. Ning välja anti lausa kalender: Tallinn-meie ühine ajalugu



Kus siis on sellised põnevad "kuud":

Aga meie maal on hea, muret tundma sa ei pea...

Väljavõte Delfi veebist.

Kui vaadata tänast ajakirjanduspilti, siis millele see sarnaneb?! Kes mäletab veel vana nõuka aega, see ilmselt märkab teatud sarnasust. Eriti nõuka aja viimastel aastatel, kus riik oli omadega perses, rahvas nälgis ja mässumeeleolud üha suurenesid. Aga ajakirjanduspilt oli sootuks teistsugune, seal räägiti, et kõik on kõige paremas korras, jutustati kolmandajärgulistest teemadest. Või sellest, et kapitalistlikud imperialistid, pahad välismaalased hauvad kurje plaane ja teevad muid inetusi. Või midagi seesugust. Muusika mängis täiel häälel lõpuni.

Eesti ajakirjanduses võib märgata praegu samalaadset nähtust. Ajal, kui tööpuudus üha suureneb, palgad vähenevad ja inimesed ning kogu riik on üha suuremas kriisis, räägib ajakirjandus sellest, kuidas kuri Venemaa haub Eesti vastu pidevalt mingeid salaplaane, ja kuidas elu Eestis on muidu üks suur lust ja lillepidu. Veenduge ise, väljavõtted tänase veebimeedia esikülgede nö põhiuudistest:







Ma ei ütle, et meedia peaks kriisi võimendama ja ainult nö negatiivseid sõnumeid edastama. Aga tähelepanu peaks koondama olulisele: kuidas kriisis ellu jääda. Seda igal tasandil. Vastasel korral on rahvahulgad varsti tänavatel, seda vaatamata Kapo vms struktuuride hirmutamistaktikale. Ka NLiit läks lõpuks pauguga lõhti, kuna kummi oldi kõvasti venitatud. Rahvas pressis end lõpuks ikka tänavale: surm siin või Siberis.

Üks põnev kultuurikommentaar Kivisildnikult

Väljavõte ERRi veebist.

Kus on ka kohvikut mainitud. Soovitan lugeda, rahvusringhäälingu veebis.

Parim ravi on ravimite ärajätmine!

Väljavõte ajakirjast Apu.

Soome ajakiri Apu, mis meil koju käib, kirjutas läinud nädalal huvitavast nähtusest, mille nimi on ylilääkitys ehk ülearstimine, mis tähendab seda, et väikeste kaebustega inimesele määratakse mingid arstirohud, mille tulemusena tema tervis läheb järjest halvemaks ja halvemaks.

Nii juhtus endise Suosikki-ajakirja peatoimetaja Jyrki Hämäläisega, kes läks arsti juurde, kui tal tekkisid väikesed tervisehädad. Midagi tõsist tal polnud, tavalised 60-aastase mehe hädad. Ja arst pani talle rohud nö peale. Kohe hakkas Jyrki tervis drastiliselt halvenema, ta võttis kaalust alla ning tal hakkas kõht kõvasti valutama, mis olid, nagu hiljem välja tuli, selle arstimi kõrvalmõjud.

Ja mida tegid arstid? Määrasid kohemaid uued arstimid nende kõrvalmõjude vastu. Mehe tervis läks järjest halvemaks, kuni ta ei jaksanud enam tooli pealtki üles tõusta. Lõpuks mees suri, suure arstimise tagajärjel.

See lugu tuleb väga tuttav ette, sest ka mina olin neli aastat tagasi väga haige. Mul oli arsti poolt tuvastatud südameklapirike ja astma, krooniline bronhiit ja krooniline puusaliigesepõletik. Läksin arsti juurde ja ta määras mulle astmarohud. Nende rohtude tagajärjel hakkas mul aga hullusti kloppima süda, mille vastu oli omakorda vaja võtta rahustit. Rahusti võtmise tagajärjel langes aga vererõhk, nõnda et ma minestasin 4 korda päevas. Kord kukkusin nii hullusti, et lõin pea radiaatori vastu ära. Et end virgutada, jõin kohvi. Sellest hakkas jälle kloppima süda jne jne jne. Jalutamas ei saanud ma üldse käia, sest mu puus läks kangeks niipea, kui õhus oli natukegi niiskust, ning ei möödunud talve, mil mul poleks olnud kas bronhiiti või kopsupõletikku. Ühesõnaga, ma olin üsna desperate. Ja tervis läks kogu aeg hullemaks. Astmarohtu võtmata ei saanud ka jätta, sest kui ma seda ei teinud, tabasid mind jubedad lämbumishood, ja kui ma seda võtsin, siis mul oli tunne, nagu mu süda tahaks rinnust välja karata.

Mina ja Inno leidsime oma tervisemuredele lahenduse, kui hakkasime jälgima oma dieeti ning jätsime oma menüüst välja KÕIK teravilja (nisu, oder, rukis, kaer) ja piimaproteiini sisaldavad toiduained (sh piim, kõik koored, hapupiim, või, jogurt, kohupiim, keefir). Ja uskuge või mitte, aga tervis läks kohe paremaks ja mida aeg edasi, seda parem ta on. Kadunud on igasugune astma. Süda on igati ok ning ma jalutan iga päev kümme kilti, tundmata vähimatki valu puusas. Mis oleks enne olnud mõeldamatu. Enne jaksasin vaevu-vaevu Riia mäest alla jalutada ning trepist üles ronimine oli juba vägitöö.

Ma ei väsi seepärast kordamast ja kõigile soovitamast, et jätke, inimesed, kel teil on väikesed tervisehädad, lihtsalt ära teravili ja piim ning vaadake, mis saab. Ime võib sündida.

Nagu kaks notsut

Üksd notsu (paremal) ja advokaat Tiina-Mare Hiob (erakogu).

Hans Hadniel nõuab ka oma lehe kaudu Pertelsonilt raha

Väljavõte Päevalehe veebist.

Vahi siis, Hans 'taskud rulli täis' Hadniel nõuab kah Pertelsonilt raha, aga teeb seda maru peenelt, oma ajalehe ja oma inkassofirma kaudu. See on tase! Kellel on Eestis midagi säärast vastu panna?!

Vau! Tundub, et president on siiski joomise maha jätnud

Väljavõte Delfi veebist.

Äsja just aasisin, et president Toomas Hendrik Ilves on paks nagu mõuk ja ilmselt paneb kõvasti tina, kui juba tulevad uudised, et ta on hakanud oma tervise peale mõtlema. Vat kui tore. Riigi esimene mees ei saa olla alkohoolik. See peaks olema kohe seadusesse sisse pandud, et kui jooma kukub, paneb ameti maha. Või siis võetakse ta maha. Rahvas Eestis nagunii presidenti ei vali, ta on Riigikogu poolt paika pandav ametnik nagu paljud teised.

Kas politseinike vahelejäämine oli põhjus, miks Otsalt kiiresti Tartust minema komandeeriti?

Väljavõte ERRi veebist.

Mõned päevad tagasi avalikustas politsei info, mille kohaselt nabiti Tartus kinni mitu tähtsat politseiametnikku, keda kahtlustatakse mitmetes kuritegudes. Nii et tundub, et tegemist on süsteemiga, mille niidid võivad viia päris tippu välja.

Kas see oli põhjus, miks "komandeeriti" hiljuti Tartust minema senine prefekt Aivar Otsalt? Et teda saaks asja uurimise eest päästa. Sest Otsalt on omakorda teene võlgu peaminister Andrus Ansipile ja viimase omanikule Neinar Selile. Otsalt tegi prefektina otsuse, mille kohaselt võttis politsei rendile Selile kuuluva maja Tartus, mis enne seda pooltühjalt seisis.

Karikatuur loosungile "Õnn ei ole rahas!"

Väljavõte Postimehe veebist.

Kas pole hea karikatuur loosungile "Õnn ei ole rahas!" see juhtum, kus Eesti üks rikkamaid mehi Toomas Sildmäe sõitis päise päeva ajal umbjoobes oma Eesti ühe kallima autoga mööda Tallinna kesklinna ringi ja rammis teisi autosid. Hea veel, et kedagi alla ei ajanud.

Juhtumi muudab pikantsemaks asjaolu, et Sildmäe on Hispaania aukonsul Eestis ja veetis "plate peal" hommiku, mil Eestisse saabus Hispaania kuningas. Kas saab olla suuremat häbi?! Ja mitte ainult Sildmäele.

Juhtumi muudab veel pikantsemaks asjaolu, et Sildmäe lävib lähedalt nendesamade IRLi poliitikutega, kelle oma see õnn-ei-ole-rahas loosung oli. Millegipärast selle loosungiga täna enam ei lehvitata. Pole ka ime. Sest selline joobes tegelane pole selgelt õnnelik. Järelikult ei tea ta, milles see õnn peitub. Suured napsisõbrad on ka IRLi juht Mart Laar ja teine mees Juhan Parts. Ka nemad ei tea, milles see õnn seisneb. Mistõttu oli ka see õnne ja raha jutt vähe veenev.

Sedapsi siis.

P.S. IRLi kolmas mees Tõnis Lukas, tema võibolla teab, mis on õnn.

Aga miks mitte igavene kahtlustus?

Lääne ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Jüri Pikma (vasakul, Pärnu Postimehe veebist) ja Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kristel Siitam-Nyiri (prokuröride raamatust).

Kahele mu tuttavale, kelle krim-asja uurimine on veninud juba kauem kui aasta, tegi proks hiljuti kena üllatuse. Mart Viisitamm sai hiljuti "parandatud kahtlustuse" ja Anna-Maria Galojan ka.

Viisitamme prokurörile Jüri Pikmale ja Anna-Maria prokurörile Kristel Siitam-Nyirile meeldib tatti venitada. Ei saa ega saa süüdistust kokku, tõendeid napib, aga printsiipi in dubio pro reo, kahtluse korral süüdistatava kasuks, rakendada ei saa. Ei raatsi. Või siis ei julge. Küllap hoiab Rein "Kui pildistate, siis panen vangi" Jüri ja Kristeli näppe sahtli vahel. Ja käseb Viisitamme ja Galojani asja edasi uurida, muudkui edasi uurida, vähemasti valimisteni, sest kui asjad ära lõpetada, siis võib ju jääda mulje, et Marti ja Annat kotiti asjata. Ja nad võivad isegi valimistel hääli saada. Appi. Seda Rein ei taha. Tal on ikka helesinine unistus igaviku ääreni justiitsministri ametit harjutada.

Aga miks jääda peatuma poolel teel, küsin ma. Miks mitte esitada siis kohe juba mitte parandatud, vaid IGAVENE kahtlustus? Siis poleks vaja seda kahtlustust iga natukese aja tagant uuendada ja võhikulegi oleks selge, et see inimene on kahtlusalune igavesti. Siit väike üleskutse tragidele muutmisettepanekute esitajatele Ken-Marti Vaherile ja Urmas Reinsalule: mis magate, tehke ettepanek, et oleks võimalik esitada inimesele igavene kahtlustus. Mõelge prokuröridele. Neil niigi palju tööd. Siis nad ei peaks enam parandatud kahtlustustele ja parandatud kahtlustuste parandatud kahtlustustele aega raiskama???

Sildmäe Tomil kah kehvad päevad

Väljavõte Delfi veebist.

Toomas Sildmäe, see vend, kes kunagi andis ministrina allkirja Esva kalapulgatehase nõuka-aegsete võlgade garanteerimiseks, mille eest tuli maksumaksjal nüüd 250 milli välja käia, on omadega nii läbi, et rallis pühapäeval päise päeva ajal Tallinna kesklinnas oma Maseratiga ja mõlkis autosid.

Kohvikus on olnud temast varem juttu seoses sellega, et talle kuuluvate karusnahapoodide juures piketeerinud loomakaitsjad kutsuti mõni aeg hiljem Kaposse ülekuulamisele.

Aga nagu elu näitab, kõik mis teed, tuleb sulle endale tagasi. Ilmselt on tal südametunnistus nii must, et kunagi Eesti ühest rikkamast mehest on saanud rooli-, või isegi sopajoodik. Ta võeti roolist maha ja veetis öö kaineris. Kinni püüti ta aadressil Pärnu mnt 22, samas lähedal, kus kunagi Hansapank tegevust alustas. Seal pidi olema tema kodu.

Naisteleht hakkab pille kokku pakkima?

Viimase Naistelehe nipiraamatu esikülg.

Kui Marii Karell pani Naistelehe peatoimetamise maha ja Signe Lahtein selle üle võttis, on Naisteleht iga nädalaga üha enam alla käinud. Nii et ajakirja, mida me veel aasta tagasi kiitsime ja eeskujuks tõime, Irja isegi ei osta enam. Mõnda aega ostis harjumusest, aga iga kord tabas teda pettumine. Ja mind ennast ka. See väljaanne on mõne kuuga täiesti alla käinud.

Ja nüüd siis intervjuu Ingridiga. Mis pole üldse hea enne. Sest ka Just (Justi peatoimetaja Merike Taal) tegi veidi enne kinnipanekut intervjuu Ingridiga. Võib laias laastus öelda, et kõik, mida Ingrid puudutab, läheb untsu. Nii see paraku on.

Ma kujutan ette, et Ingrid kukkus pärast Toptopi kinnipanekut jälle paaniliselt oma tuttavaid läbi helistama ja kurba saatust kurtma. Signe oli siis see, kes võttis vedu (Ingrid võttis kunagi Signe Kroonikasse tööle ja hiljem oli tal hea meel, kui kesiste ajakirjanikuvõimetega Signe Kroonikast lahkus). Signe on Ingridiga väga sarnane. Ka tema kirus oma esimest meest, kellega tal oli laps, seanäoks, nii et kogu Kroonika toimetus irvitas tagaselja ühe töökaaslase mehe üle. Siis võrgutas Signe ühe äsja sünnitanud naise mehe. Nii nagu Ingrid võrgutas Peep Vainu ajal, kui Vainu naine ootas last. Ja eks neil kahel tegelasel on nüüd koos jutustamist ja kogemusete vahetamist.

Hans Hadniel tõi mõttetalgutele oma uue tšika välja

Hans Luik (vasakult teine) ja tema uus tšika Kristiina Tänavsuu eelmise nädala lõpus Minu Eesti mõttetalgutel Suigu seltsimajas. Paremal Luige topsivend Peep Mühls. Väljavõte fotograaf.fie.ee veebist.

Näed siis. Ei läinudki kaua aega kui Hans Luik oma uue tšika välja tõi. Olid nad siis koos reedel Suigu seltsimajas, ilmselt astusid Hans-Kristiina ning Peep-Kersti Suigust läbi teel Tallinnast Pärnu, Suigu asub Pärnu külje all, veidi Tallinna poole sõita. Ja ma kujutan ette, et õhtu veedeti Ammende Villas. Väike saun, triip ja siis tuttu.

Peep Mühl ja Kersti Tänavsuu nägid välja sellised:


Mühls on õudselt paksuks läinud. Ja Kersti ka on selline totsu. Ilmselt siis on hea elu peal. Ja Luigel on ilmselt veel rulli taskus alles. Ja ega Hans ise ka just peenike poiss pole:


Aga muidu paistis olevat mõnus tšill üritus:


Eks Luik tutvustab, loodetavasti, seda asja ka mõnes oma ajalehes või raadios. Et mis järeldused tehti või nii. Üks ülevaade asjast on toodud siin:

Üks luule-kaastöö: Minu Eestlane

Minu Eestlane


Minu Eestlane

kasutab alati vanu
rahvatarkusi

ning lustlikke väljendeid, seega
olles

palju parem ja ilusam kui
venelane,

hoopis asjalikum kui
soomlane,

palju targem kui
sakslane,

või ükskõik kes, kui
vaja

ja öö saabudes istub Minu
Eestlane

helendava ekraani taha,
et

sapimahlu kommentaariumidesse
öökida,

manitsedes teisi "sappi pritsimast"
ja

seletades, et "laastud lendavad
metsaraiel"

ja miks väljamaalased
"külitavad"

siin, kui ei meeldi
olla

meie õilsal mustal mullal sinise taeva
all -

ju on neil "K-ohuke" rahastaja
ja

ju neile on antud ülesandeks meie rahvast
"õõnestada"

ja pole vaja öistel tänavatel
"töllerdada"

kui peksa ei taha saada
politseilt

õigusriigis, mis sunnib vaikima
ja

kust noorem sugu ära sõidab
igaveseks

et julgeks isiksusena tänaval
kõndida

ja odavat õlut välikohvikus
juua

selle asemel, et
pakitseda

kodus, mille uks võidakse iga hetk maha
murda,

kui julged olla inimene mitte
"kelgunöör".

"Ja keda Jumal karistada tahab, sellelt ta kõigepealt mõistuse
võtab,"

"ja uhkus tuleb enne kukkumist, pole midagi
teha,"

"ja pistame poliitilised lakekrantsid
põlema,"

"ja iga sinu sõna on venelaste poolt kinni
makstud,"

"ja kas sa punalippu ei tahtnud hoopis
heistata,"

mulle selle luuletuse peale ilmselt
ütleks

Minu Eestlane.

M.

Juhan Parts kah ülbik-rullnokkade austusväärses reas

Väljavõte Postimehe veebist.

Tundub, et lisaks IRLi liikmele Ken-Marti Vaherile, kes mõni aeg tagasi oli liikluses lausa krooniline ülbik-rullnokk, on ses pundis veel teine tegelane, kel liikluses kõigest pohh: see pole keegi muu kui majandusminister Juhan Parts. Kes parkis ülbelt oma auto otse sinisega tähistatud invakohale.

Tundub, et valitsuse liikmed on täiestu aru kaotanud. Muuga ei saa sellist käitumist põhjendada.

Klaus Dornemann: kõige ohtlikum isik on Jüri Pihl!

Klaus Dornemann

Sakslane Klaus Dornemann (67) saabus Eestisse 7 aastat tagasi Saksa valitsuse esindajana, kolm aastat tagasi jäi ta pensionile ning arendab sellest ajast üht merenduse-alast projekti, mis peaks õnnestumise korral Eestisse tooma 1000 uut töökohta.

Ent kaks aastat tagasi nn aprillirahutuste ajal juhtus temaga huvitav asi, kus ta oli Raekoja platsil koos sõpradega kohtumas, siis liikus koos oma pojaga üle Vabaduse platsi kodu poole, mis asub Liivalaia tänava ääres. Ent koduteele Tatari tänaval ta ei jõudnudki, enne seda peeti ta Vabaduse platsi ääres, endise Estonian Airi piletimüügikoha juures kinni ning väänati käed selja taha ja visati bussi, millega ta sõidutati Tallinna sadamasse D-terminali tollilattu. Kus Dornemanni suhtuti kui looma, teda käsutati, kamndati ja kui Dornemann tutvustas oma õigusi, siis anti talle nuiaga. Mees oli palunud vaid püsti tõusta, kuna tal oli süda haige ja ta pidi end vahepeal liigutama.

Pärast juhtunut kaebas Dornemann eri asutustele, kust ta ei saanud mingit õigust. Vastupidi, tema suhtes algatati rahapesu uurimise juhtum, mis kuhugi ei jõudnud. Dornemann on võtnud oma südameasjaks ka teiste pronksiöö käigus kannatanud isikute esindamise ja abistamise.

Dornemanni sõnul on Eestis olukord inimõigustega väga halb, aga välismaailm, isegi Euroopa Liit pole sellest teadlik. Eestit on peetud paipoisiks, eeskujuks teistele, ning seda imagot ei taheta rikkuda. Seetõttu pigistatakse paljude inimõiguste rikkumise koha pealt silmad kinni. Ent jää on hakanud murduma, nagu Dornemann kirjaldab, firmad on hakanud Eestist lahkuma (äsja oli uudis ühe suure Soome ehitusfirma lahkumisest), välisturiste käib üha vähem. Üks põhjus on ka see, et Eesti on muutunud väga kalliks maaks, kus kaubad ja hotellid on isegi kallimad kui näiteks Saksamaal.



Dornemann räägib, kuidas Eestis läheb aur valedele asjadele. Tegeletakse küll igasuguste sammastega, samas on majanduslik olukord väga halb ja kiiret paranemist pole näha.



Dornemanni sõnul on Eesti jaoks kõige ohtlikum mees Jüri Pihl. Ansip on rumal mees, aga Pihl suudab teha väga palju kurja.



Dornemanni sõnul on Eesti puhul probleem ka selles, et inimesed ei räägi. Nad on kapseldunud ja ei räägi oma probleemidest. Ei seisa oma õiguste eest.

Üks vana-uus video- J.M.K.E.

Üks vana video J.M.K.E-lt, mis mõjub küllalt värske ja aktuaalsena ka täna.

Kel video pildilt ei avane, siis link videole on siin.

Teisel katsel: intervjuu Klaus Dornemanniga

Intervjuule on otselink siin!

Seitse aastat Eestis elanud sakslane Klaus Dornemann (67) räägib, kuidas ta 2007. aasta 27. aprillil Tallinna kesklinnast koduteel kinni nabiti, autosse põrandale talutati ning sadama D-terminali tolliladudesse viidi. Kui mees hakkas küsimusi esitama, siis peksti nii tema ise kui tema poeg Lucas julmalt läbi. Pildid sellest on ilmunud Soome Iltalehtis (väljavõte bronze-soldier.com veebist):


Pärast juhtunut saatis Dornemann arupärimise valitsusele, presidendile, õiguskantslerile, politseipeadirektorile, ent sai vastu ainult tühje seletusi. President Toomas Hendrik Ilves vastas Dornemannile, et inimõigused pole Eestis presidendi rida. Õiguskantsler kirjutas, et kõik oli õiguspärane. Dornemann nende seletustega nõus pole ning pöördus oma õiguste kaitsmiseks Euroopa kohtu pole. Ühtlasi kirjutab ta oma üleelamistest raamatut, mis peaks välja tulema veel tänavu.

Dornemann on võtnud peale tema endaga juhtunut Eesti suhtes kriitilise hoiaku, kõrvutades Eestit selliste Aafrika riikidega nagu Zimbabwe, kus inimestel samuti pole mingeid õigusi. Dornemann väidab, et tõepoolest, mingeid probleeme pole neil, kes pidevalt kodus istuvad ja midagi ei tee. Ent need, kes midagi teha tahavad, neil tekivad kohe probleemid.

Kriitika tõttu on Eesti võimud võtnud Dornemanni jälgimise alla. Talle on politsei isegi tahtnud koju sisse tulla, ent neil polnud selleks kohtu luba ja Dornemann saatis nad minema.

Intervjuu Dornemanniga sai tehtud juba 27. aprillil Tallinnas D-terminali juures, ent järgmisel päeval toimus meil kodus läbiotsimine, mille käigus viidi ka videokaamera koos intervjuuga minema. Kaamerat ega muid asju pole tänaseni tagastatud. Käesolev intervjuu on tehtud eile pealelõunal Tallinnas Viru Keskuses.

Entusiastliku ajakirjaniku auhind läheb edasi Äripäeva, ajakirjanik Ralf-Martin Soele

Väljavõte Äripäeva veebist.

Kohviku entusiastliku ajakirjaniku rändauhind rändab seekord edasi Äripäeva toimetusse, ajakirjanik Ralf-Martin Soe'le artikli eest "Reform kasutab Keski võtteid". Kus ajakirjanik on välja toonud seiga, et Reformierakond pole ise puhas süüst, milles ta Keskerakonda süüdistab, ja mille põhjal on Kapo teinud Keski ajalehega seoses mitmeid läbiotsimisi.

Miljoni dollari küsimus on nüüd: kas Kapo läheb ja tuuslab ka Reformi ajalehe kontorit?

Auhind ise on siin (ja aplaus ka):


Entusiastliku ajakirjaniku auhind on Inno ja Irja kohviku välja antav rändauhind, millega ei kaasne rahalist preemiat ja mille varasemad laureaadid on:
- fotograaf Andres Putting (Delfi), kes pildistas üles kaubanduskeskuste juures ülbelt parkinud autosid, siis autosid, millega Riigikogu liikmed tööle tulevad ja kuidas Siim Kiisler lukspoodi külastas ning Edgar Savisaar kohtus Maardu linnapeaga.
- ajakirja Kroonika kollektiiv, kes lahkas tuntud lauljatari Maarja-Liis Ilusa poiss-sõbra Fred Kriegeri porno-äri.
- rahvusringhääling ja ajakirjanik Priit Luts, kes kirjutas sellest, kuidas Reformierakond loosib oma kampaanias välja europarlamendi rahastatud reise.

Mu maa on murtud

Kui mul homme hommikul ukse taha tullakse,
siis mind pole siin ja ma ei saa kirjutada,
kuidas ma mõtlesin täna õhtul ühest endisest viru hotelli turvamehest,
kelle nimi on jüri. Ta on nüüd minister
ja tal on vaid üks unistus: oma hotell nimega eesti,
kus ta saaks olla peremeheks

Kui mind homme hommikul vahi alla võetakse,
siis mind pole siin ja ma ei saa kirjutada,
kuidas ma mõtlesin täna õhtul ühest endisest tartu kommunistist,
kelle nimi on andrus. Ta on nüüd peaminister
ja tal on vaid üks unistus: koertearmee, mille saaks ässitada
oma vaenlaste kallale.

Kui mul homme hommikul käed raudu pannakse,
siis mind ei ole siin ja ma ei saa kirjutada,
kuidas ma mõtlesin täna õhtul ühest endisest ajakirjanikust,
kelle nimi on rein. Ta on nüüd minister
ja tal on vaid üks unistus: panna vangi kõik need,
kes julgevad teda pildistada.

Kui mind homme hommikul vangi pannakse,
siis mind ei ole siin ja ma ei saa kirjutada,
kuidas ma mõtlesin täna õhtul ühest endisest ausast talumehest,
kelle nimi on ivari. Ta on nüüd peaministri peksupoiss
ja tal on vaid üks unistus: pakkida kohvrid ja pageda Brüsselisse

Kui mul homme hommikul vait olla kästakse,
siis mind pole siin ja ma ei saa kõneleda,
kuidas ma mõtlesin täna õhtul ühest endisest ausast riigimehest,
kelle nimi on mart. Ta on nüüd peaministri kannupoiss
ja tal on vaid üks unistus: kuulutada venemaale sõda

Kui mul homme hommikul hing välja võetakse,
siis mind pole siin ja ma ei saa sosistada,


et mu maal on paha


Mu maa on kinni peetud

tal on käed selja taha väänatud


Ma ei saa sosistada,

et mu maa on politseiauto põrandal

poolsurnuks pekstud

et ta kõri kõrbeb

ja tal pole lastud käia kusel


Ma ei saa sosistada,

et mu maa rindkere on siniseks pekstud

et ta roided on rudjutud

ja kaelalülid katkestatud


Ma ei saa sosistada,

et mu maa jalad on kinni seotud

et ta põlved on puruks pekstud

ja luud lömastatud


Ja ma ei saa sosistada,

et mu maa lihased on läbi näritud

et ta keel on välja kistud

ja ta silmad on välja songitud


Ma ei saa kirjutada,

sest mu käed on selja taha väänatud


Ma ei saa kõneleda,

sest mul on vait olla kästud


Ma ei saa sosistada,

sest mu hing on välja võetud


Mu maa on murtud
ta hing on halvatud

Tom, tunnista üles, et oled alkohoolik!

Väljavõte Delfi veebist.

Tom, tunnista üles, et oled alkohoolik, maakeeli öelduna joodik. Kel kulub joomisele ja prassimisele nii palju raha, et enam ei jätku isegi presidendi ligi 100 000 kroonisest kuuplagast oma elu ülalpidamiseks.

See, mis toimub seoses president Ilvesega, on täiesti ogar. Naine lööb kõrvalt üle aisa, kuna mees on ilmselt suurest joomisest impotent. Mees ise ei paista kuskilt välja, pildil on ainult Evelin, kes siis tegutseb ja räägib nagu oskab.

Ma soovitan sulle, Tom, mine ravile, või kui ei suuda, siis pane amet maha. Häbi on juba. Ja süda läheb pahaks. Kui Eesti president on joodikunarts. Ja kõik vaatavad kõrvalt ja teevad näo nagu oleks kõik kõige paremas korras. Milleks selline tsirkus?!

Kes on Vello Väärtnõu?

Vello Väärtnõu.

Vello Väärtnõu (57) on Eesti ajaloos legendaarne tegelane, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) looja, pärit Saaremaalt, praeguse siseministri Jüri Pihli koolivend. Pärast ERSP loomist 1987. aastal ja 1988. aasta 2. veebuaril korraldatud väljaastumist Tartus saadeti Väärtnõu Nõukogude Liidust välja. Ta elas 14 aastat Rootsis, 2007. aastal asus taastama oma talu Läänemaal Lihula külje all, kuhu rajab budistlikku templit.

2007. aasta 20. augustil korraldati tema kodus ulatuslik politseireid, mille käigus kogu elamine läbi otsisti ja pahupidi pöörati, kõik tuttavad mitmeks päevaks vahi alla võeti ja siis lahti lasti, kuna mitte midagi ei leitud. Pärast ei vabandatud ja kästi vait olla. Ning soovitati Eestist lahkuda, kui ei meeldi. Kas pole suurepärane vastuvõtt ühele Eestisse naasnud eestlasele?! Tema videod on hea vaatamine neile, kes plaanivad välismaalt Eestisse kolida. Mina soovitaks küll mitu korda enne mõelda.

Eriti meeleolukas on asjaolu, et kui Väärtnõu abiline Marju Broder võttis ühendust Eesti Ekspressiga, et abi saada, kirjutas Mihkel Kärmas asja kohta täieliku paskvilli, kus lajatas mehele veel noa selga, piltlikult öeldes. Ja pärast ei soovinud Väärtnõuga enam rääkidagi, et tõde jalule seada ja kirjutada asjadest nagu nad olid. Seda, et Kärmas puhus mulli, väitis isegi politsei, nagu kirjutas Päevaleht.

Väärtnõu võttis kohvikuga ühendust pärast seda, kui luges lehest, kuidas politsei oli korraldanud kohvikus jõhkra läbiotsimise. Lisaks Väärtnõule on ühendust võtnud veel paljud inimesed, kellest kohvik hakkab nüüd järgemööda lugusid kirjutama. Hirmsad asjad toimuvad Eestimaal, ja sellest pole olnud kuskil juttu.

Väärtnõu tegi ajalugu, kui korraldas 1988. aastal Moskvas Lääne ajakirjanikele improviseeritud pressikonverentsi, kus tutvustas ERSP ideed ja seda, mis inimestega NLiidus tehakse. Väärtnõu pilt oli New York Times'i artikli esikaanel. Vahetult pärast seda pressikonverentsi saadeti Väärtnõu NLiidust välja. Ta sai Moskvas Rootsi viisa 5 minutiga, taskus oli mehel vaid hambahari.

Väärtnõu kohta loe lähemalt Vikipeediast ja tema toimetatud budistlikust entslükopeediast.

Mõned pildid Väärtnõu talust:

Vello Väärtnõu taluõuel


Vello Väärtnõu budistliku tuletempli juures, stuupa ees, taamalt paistab palveveski ehitus.


Vello Väärtnõu stuupa ees.