laupäev, 28. mai 2016

Vene meedia harjutab rahvast juba sõjaga Baltikumis

Väljavõte Sputnik Eesti veebist.

Kuigi sõnades on Vene pool avalikult sõja vastu, siis on märgata, et rahvast harjutatakse vaikselt sõjategevusega Balti riikides. Võimaliku sõja puhul tahetakse süüdlaseks teha NATO poolt, mis koondab vägesid Vene piirile.

Nüüd on Vene meedia avaldanud NLiidu sõjaväeluure GRU endise ohvitseri Villem Rooda artikli, kus on toodud võimalikud arengustsenaariumid:

1. Hõivata kohe kõik kolm Balti riiki, mida vastupidiselt mõnede "strateegide" levinud arvamusele peetakse äärmiselt ebasoovitavaks, tõsist arutamist vajavaks variandiks, sest selle rakendamine tooks kaasa kõikide majandussuhete katkemise Läänega ja võimalik, et ka sõjategevuse.

2. Avaldada Balti riikidesse NATO täiendavate väekoondiste paigutamisele võimalikult palju proteste, tõsta lärmi ja teha hoiatusi, koondada oma maaväeüksusi, tugevdada juba niigi tegevat Peterburgi piirkonna õhutõrjet ja paigutada piirkonda viimase löögi allüksused — kesk- ja lühimaa taktikalised tuumaraketid.

Kohviku seisukoht:

Rooda leiab, et tõeks osutub teine variant, kus Venemaa püüab nö jutuga vastast veenda, aga kahtlaseks muudab selle variandi asjaolu, et varem pole Venemaa suure jutuga just silma paistnud. Samuti tunneb Vene juht Vladimir Putin end isiklikult ohustatuna. Esimese variandi kasuks räägivad ka senised arengud Gruusias ja Ukrainas, kus Lääs on lasknud Venemaal teha, mida ta on tahnud. Nord Streami gaasijuhtmega anti Venemaale sisuliselt vabad käed endise NLiidu territooriumil tembutamiseks.

Kõik märgid näitavad, et Putin tahab ajalukku minna sellega, et taastab endise NLiidu. Pole ka ime, sest vene rahvas soovib küsitluste järgi sedasama ja kuigi küsitlusi pole tehtud (pole raske arvata, miks), siis ma eeldan, et valdav enamus Eesti elanikest soovib seda samuti.

Kohvik prognoosib, et me näeme veel selle aastakümne sees olulisi muutusi, näiteks NLiidu taastamist. Seda siis juba uuel, Hiina sarnasel turumajanduslikel alustel põhineval kujul. Nii nagu varem selliste sündmuste puhul, eesti rahval siin sõnaõigust kaasa rääkida ei ole. Kas sellest on eesti rahvale rohkem kasu või kahju kui näiteks Euroopa liidust, seda näitab aeg.

Kommentaare ei ole: