teisipäev, 14. juuni 2016

Käivitub aktsioon „Portugalist ära”!

Armsad sõbrad! Alustame raha kogumise kampaaniat, mille eesmärgiks on koguda tagasilennupiletid Portugalist Eestisse neljale inimesele ehk siis minule, Innole, Juulile ja Roosile.

Peamiseks põhjuseks on hirmus palavus, mis mul juba praegu pea ringi käima paneb. Aga juulis tõotab veel kuumemaks minna - ligemale 35-40 kraadi! Mina ja Roosi aga üle 30-kraadist kuumust ei talu – me mõlemad muutume siis väga uimaseks ja Inno peab meile vett pähe valama. Nii et kui te ei taha, et ma siin ära suren, siis palun aidake :).

Seega käivitub tänasest aktsioon „Portugalist ära!”, mille eesmärgiks on koguda nii ruttu kui võimalik (enne juulit vähemasti) nelja inimese (kaks täiskasvanut ja kaks last) lennupiletite raha Portugalist Eestisse. Ideaalis lendaksime Helsingi kaudu, kuna see on otselend ja lastele kõige vähem kurnavam. See läheb maksma ca 1000 eurot. Kuid oleme valmis lendama ka Air Baltic’uga läbi Pariisi, mis maksab ca 600 eurot. Samas võib Helsingi pileti teatud päevadel kätte saada ka 700-800 euro eest – vaatasime järele.

Nii et palume teie abi. Kellele meie pere ja Kohvik korda lähevad ning kel on võimalik meid kojusaamisel aidata, saab meid toetada, tehes ülekande minu arveldusarve numbrile Swedbank’is: IBAN: EE112200001100329486. Välismaalt üle kandes panga BIC kood: HABAEE2X.

Oleksime väga tänulikud. Mul on väike vastukingi mõte ka. Nimelt on mul siin Portugalis ilmumas raamat ning olen kirjastusega kokku leppinud, et saan endale 100 eksemplari. Nii et teen ettepaneku: kes toetab meid vähemalt 25 euroga (võib muidugi ka rohkem!), saab endale minu poolt vastukingina minu inglisekeelse raamatu „Commander Joao G” („Komandör Joao G”). Raamat räägib kolme portugallasest sõbra Joao, Fredi ja Tozé seiklustest Tallinnas, kuhu Joao tuleb endale nö Baltic Bride’i otsima. Sõbrad satuvad seal kõiksugustesse sekeldustesse ning lõpuks peab advokaadist neljas sõber Miguel neid sinna päästma minema. Natuke kolme musketäri stoori, sest Joao on loomult nagu Athos, Tozé nagu Porthos, Fred nagu Aramis ja Miguel nagu D’Artagnan. Romaani prototüüpideks on minu portugallastest sõbrad.

10 eksemplari jätaks ma endale, aga 90 saan ära anda. Kui soovite raamatut, siis palun kirjutage selgitusse: „Raamat”, kui mitte, siis lihtsalt „Toetus”. Lisaks raamatule võin pakkuda kõikidele toetajatele omapoolseid soovitusi Portugalis reisimiseks ning anda oma kortereid ja maju üürivate sõprade kontaktid. Hetkel elame näiteks minu sõbrale Henrique'ile kuuluvas 10. sajandil ehitatud rüütlilossis, kuhu ta on ehitanud endale õdusa maakodu ja mida soovijatele välja üürib.

Nii et päästke meid, palun! SOS!!! :)

Oleme iga toetuse eest tänulikud.

PS. Anname teile (ka Titeblogis) regulaarselt teada, kui palju raha kojusõiduks kogunenud on, ning kajastame ka oma tagasisõitu. Suured tänud juba ette! Musid ja kallid!

Ahjaa - Inno arvab ikka, et võib tulla sõda, aga mina küsin: kas on parem põgeneda sõja eest, kuid surra palavusest?

Siin mõned pildid rüütlilossist, kus praegu elame (rohkem pilte Titeblogis):



Roosi vana, 10. sajandist pärineva müüri taustal.



Selline elutuba siis.



Minu arhitektist sõbrale Henrique'ile kuuluv loss, mida ta ehitas kümme aastat ja mida nüüd soovijatele välja üürib.



Rüütlilossi köök. On ju selline tunne, nagu rändrüütlid oleks lahkunud alles eile?

26 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

"Kas on parem põgeneda sõja eest, kuid surra palavusest?"

Milline dilemma... tunnen kaasa.

Anonüümne ütles ...

Varasemalt kirjutasin, et kui raha otsas, tulete saba jalge vahel Eestisse tagasi nagu peksasaanud koerad. Siiski ülehindasin teid arvates, et vähemalt tagasilennupiletite raha jätate alles. Nüüd olete siis kerjamise teele asunud. Äkki otsiks hoopis mõne tööotsa ja teeniks nii lennupiletite raha?!

Anonüümne ütles ...

Arvestades viimast kommentaari - kas ikka tasub siia, õelate mudatiiki, tulla? Siiralt.

a.

Irja ütles ...

Eesti inimeste õelus võib tuleneda sellest, et kliima on vilets ja no mida sa kehva ilmaga muud teed kui õelutsed, eks ole? Ma ise olin ka Eestis sageli tige, nii et ma ei ole pahane. Samas on eesti inimesed jälle ausamad ja lubadust pidavamad kui portugallased. Igal rahval on omad head ja vead.

Anonüümne ütles ...

Huvitav on see, et õelutsemisest räägib inimene, kes on oma blogis aastate jooksul süstemaatiliselt väga paljusid inimesi pasaga üle kallanud. Aga ilmselt oli see ka Eesti kliimast tingitud...

Anonüümne ütles ...

Ma mõtlen ka, et TEIE olete kindlasti need, kes teisi õelutsemises süüdistama peaksid :D Teie (eriti Inno), kes isegi oma eksi tupeseenest pidas vajalikuks kõigile teada anda. Masendavad inimesed.

Ja mis sellel Eesti kliimal siis viga on? Miks nii väga tagasi kipute, kui siin nii halb ja seal nii hea? Naljanumber, ausalt :)

Anonüümne ütles ...

Samas ega Portugalis ju tööd eriti pole, hinnad odavamad ja (talvine) kliima muidugi parem kui Eestis, aga ega ilus ilm ei toida-kata...

Ma ikka mõtlen, mis oleks Innost-Irjast saanud, kui Jumal poleks neid kokku juhatanud. Üks oleks ilmselt prokurör ja teine edukas peavoolu ajakirjanik. Aga kes olen mina, et Issanda teid kahtluse alla seada. Ju siis nii pidi minema.

Vabadusel on oma hind.

Irja ütles ...

Ma mõtlen õudusega, mis oleks minust saanud, kui ma oleks prokurör. Ilmselt neelaksin siis antidepressante ja oleksin üksik, mehe ja lasteta naine. Vabadusel on oma hind, aga ma maksan seda hea meelega.

Anonüümne ütles ...

Lihtsalt puht uudishimust - kuidas on võimalik kahel täiskasvanud inimesel elada nii vastutustundetult, et mingitki tagatist endale ei ole jäetud? Ja need inimesed on lapsevanemad :o Ei, ma ei loe moraali, lihtsalt imestan ja küsin.
Ja veel küsin - kui saategi tagasi, siis kuidas edasi elate? Jälle kellegi abiga?

Irja ütles ...

Igaühel võib juhtuda, et tööandja jätab palgaraha ja puhkuserahad maksmata. Meie sattusime rahalistesse raskustesse sellepärast, et Võrumaa Teataja ei maksnud Innole ühel hetkel enam palga- ega puhkuseraha. Kui Inno asja uurima hakkas, siis selgus, et Võrumaa Teataja arved on arestitud ja töötajatele ei ole võimalik palgaraha maksta. Ja Kalev Annom ise oli firma rahadest paljaksvarastamise pärast kriminaalkorras süüdi mõistetud. Lisaks sellele oli jäetud maksmata maksud Maksuametile - sellest firma arvete arestimine. Meie saime seda teada alles siis, kui palgaraha ühel päeval enam ei makstud. Seepärast hakkasimegi Lõunalehele järjejuttu kirjutama.

Nüüd on aga Võrumaa Teataja Kalev Annomi isikus Lõunalehe kohtusse kaevanud - kuna mina tõin seal tõe avalikuks.

Irja ütles ...

Kui Võrru jõudsime, siis meid hoiatati, et Annom on suli, aga me ei uskunud. See ehk ongi meie süü - suli usaldamine.

Anonüümne ütles ...

No tore, et teie loos on süüdlane leitud, aga siiski... Mitte mingit reservi inimesed ei kogu? Need päranduse-miljonid ja honorarid...
Ma ei tea, aga ma ei julgeks küll nii puupaljana toimetada. Just täpselt - kõigil võib juhtuda, aga selleks peakski hädaabi-reserv olema. Kuid ma mäletan ka uhkeid õhtusööke ja muud laia joont, millega silma paistsite..

Inno ütles ...

Mina siin süüdlasi ei otsiks, aga võtan seda nagu eksperimenti. Igasugu asju võib elus ette tulla ja tuleb ka. Minu vanaema näiteks jäi pärast sõda, kui mees Siberisse küüditati üksi nelja väikse lapsega. Rahvavaenlase pere tõsteti oma kodust ka välja. Ent ta rabeles kuidagi välja, täiesti uskumatu. Elu veeretab sulle ette erinevaid olukordi, oluline on neist välja rabeleda.
Ma vaatasin just uudist, et Eesti on alko- ja narkosurmade poolest maailmas esikohal. Ma täiesti usun seda, ma ise oleks "eduka peavoolu ajakirjanikuna" ilmselt samamoodi lõpetanud. Selle kõrval on igasugu vintsutused ja kannatused minu jaoks end õigustanud. Ja tegelikult on päris hea raskusi trotsida ning olla õnnelik selle üle, et hing sees püsib.

Irja ütles ...

Nojah - see oli siis, kui me veel miljonärid olime. Tunnistan - siis sai tõesti ülearu priisatud ja ega ma katsugi ennast kuidagi välja vabandada. KIngiks saadud raha kulub tihti kiiresti. Samas oli seegi kogemus - tulevikus olen targem :).

Anonüümne ütles ...

http://foorum.perekool.ee/teema/et-see-paljukirutud-eestimaa-ei-olegi-nii-halb/

Anonüümne ütles ...

Milleks võrreldamatut võrrelda? Küüditsmisaega vabatahtliku rändamisega? Ega vanaema ennast sihilikult hätta jätnud, teie aga küll. Või viidi teidki sunniviisiliselt minema?
Oleks veidike mõistlikumaid argumente oodanud...

Anonüümne ütles ...

Aga sõja korral läheb Inno Eestis olles ju mobilisatsiooni alla ja eesliinile. Teisest küljest, sõjavägi hoolitseb omade eest, ei pea sõdurilobi ja -riiete pärast muretsema, kaevikukatus ka pea kohal.

Ilm on külm muidugi.

Irja ütles ...

Sinna eesliinile vast üle 40-aastaseid mehi enam ei võeta.

Anonüümne ütles ...

Mitte "üle 40-aastaseid", vaid lihtsalt saamatuid.

Anonüümne ütles ...

Jätsite endast varem ka kohati veidi rumala mulje, kuid nüüd on küll selline tunne, et kas see kirjatükk tuli päriselt mõne täiskasvanud normintellektiga inimese sulest?

Inno ütles ...

See oli lihtsalt abipalve. Loomulikult ei pea keegi kuhugi minema ega tulema, eriti kui seda ei soovita.

Anonüümne ütles ...

Äkki saaks kuidagi hääletades tulla?

Anonüümne ütles ...

No kui kristlik kasvatus ja/ või ehk ka maailmavaade (khm!), siis võiks ju kiriku poole pöörduda? Kindlasti aitavad hea meelega "ühte tavalist Eesti peret".
Imestama paneb vaid, kus see kasvatus siis oli, kui neid vastikuid eetlaseid oste ja kaudselt sai halvustatud.

Irja ütles ...

Kahe väikse laspega ei ole eriti mõistlik hääletada, ma arvan :). Oleme siin, kuni raha kokku saame - ega meil nüüd nii häda ju ka pole, et peaksime kohe, enda ja laste turvalisust ohtu seades tormama. Kogume siin vaikselt ja kui rahad koos, siis tuleme. Raha kogumisega seoses tahan südame panna seda, et toetaksid ainult need, kellele me meeldime ja olulised oleme. Haletsusest või vastumeelselt ärge ülekannet tehke, sellest ei tule midagi head! Ainult need, palun, kes soovivad aidata heast südamest.

Anonüümne ütles ...

Raha on raha, mis vahet seal on, kas ülekanne tehtud haletsusest või meeldimisest tulenevalt.

Irja ütles ...

Võib ka haletsusest muidugi, aga kellelgi ei maksa oodata, et me ennast raha eest muudaks. Kes ootab selgitusi, vabandusi või patukahetsust, peab pettuma, sest meie jääme meieks ka edaspidi ning kirjutame asjadest just täpselt nii nagu tahame. Isegi kui meile pennigi ei kanta. Nii et ise teate. Kui tahate, sisi kannate. Kui ei taha, siis ei kanna. Mida lubame, on jätkuvalt põnev blogi ka edaspidi. Aga jääme nendeks, kes oleme.