kolmapäev, 21. september 2016

Ropendamisest. Juba minu ema oli suur ropendaja



Mulle on ette heidetud, et ma ropendan. Et saatsin Savisaare perse ja nii. Et kuidas ikka nii saab. Ei ole daamilik ropendada.

Tunnistan - mulle tõesti meeldib aeg-ajalt ropendada. Ilmselt see on see soomlane minus, kes aeg-ajalt oma rusikat püsti ajada ja mõne vägisõna lausuda tahab. Soomlased ropendavad vabalt, v... on igal pool ees ja taga. Vituttaa, on soomlase üks lemmikfraase, ja neid asju, mis vituttavat, on sadu.

Aga kui te arvate, et mina palju ropendan, siis te peaksite kuulma mu soomlasest ema. Juba kui ma väike olin, siis oli kogu aeg p...i ja v...u, nii kui midagi ei meeldinud. Ja ikka kümme korda järjest. Mu härrasmehest, eestiaegse kasvatuse ja haridusega isa, kelle ema oli olnud kooliõpetaja (!), oli siis ikka väga nördinud ja kutsus ema kohe korrale. Aga no sa katsu öelda soomlasele, et ta ei ropendaks. Ta hakkab selle peale veel rohkem ropendama! Lõpuks andis isa alla ja ainult naeratas resigneerunult, kui ema jälle oma tiraadi valla päästis.

Muide, Kaur Kender ropendab ka hirmus palju ja arvatakse, et see tuleb sellest, et ta on mingi karm kutt. Vale puha - ta on lihtsalt ema poolt soomlane ja soomlased ropendavadki. See on neil veres, midagi ei ole teha. Võib-olla eestlastel on ka, aga eestlased hoiavad end tagasi. Mingist võltshäbist ilmselt. Soomlane on selles mõttes ausam, et oma vägisõnu tagasi ei hoia, kui tal need keelel on.

Mina üritan end siiski tagasi hoida. Ema lemmiksõnad p...i ja v...u mulle ei meeldi, need on minu meelest liiga ropud. Küll armastan ma aeg-ajalt lausuda sõna „perse”. Ma ei tea, see on minu meelest kuidagi vabastav, kui saad aeg-ajalt öelda „perse”. Või kedagi „perse” saata.

Ja kui te arvate, et mu eestiaegse kasvatuse ja haridusega isa kunagi ei ropendanud - noh, siis te eksite rängalt. Isa lemmiksõna just nimelt see „perse” oligi. Õigemini küll „kuradi perse raisk” ehk kolmiksõna. Seda tõi isa kuuldavale alati, kui närvi läks, ja just sellises järjestuses. Alati!

Mu vend Vello Vaher rääkis isa matustel naljaka ja liigutava loo. Ta oli nimelt ükskord isale külla tulnud, nagu ta meile ikka vahetevahel Rakverre külla tuli, ja meie isa oli siis köögis kohvi teinud. Hakkas kopsikuga kohvile kuuma vett peale valama, aga kopsik läks ümber. „Kuradi perse!” öelnud isa. Järgnes vaikus. Vello oli väga imestunud, sest kui tema väike oli, siis kirus isa samuti alati kolmesõnaliselt „Kuradi perse raisk!”. Kuhu raisk jäi, mõtles Vello. Kas tõesti unustas isa selle ära?

Läks mööda viis minutit, isa vaatas vihaselt maha voolanud vett ja pobises mokaotsast: „Raisk...” Ikka tuli ära! Vellol olid pisarad silmas, kui ta seda lugu rääkis. Ja vaatamata ropule sõnale liigutas see lugu ka matuselisi - kõik naersid läbi pisarate.

Nii et see, kui vanemad laste kuuldes ropendavad, ei ole probleem. Ka härrasmehed ropendavad. Ja lastele võivad oma vanemate ropendamisest väga ilusad mälestused jääda. Nii ilusad, et neid tuletatakse liigutatult meelde isegi nende matustel.

Pildil minu kange ingerisoomlasest ema, kellele meeldis väga ropendada. Mina olen pildil umbes üheksa aastane. Pilt on tehtud Paju tänava majas sinna sisse kolimise päeval.

13 kommentaari:

Ann ütles ...

Vabandused, vabandused. Täiskasvanud naine suudab ennast taltsutada. Seda enam, et kodus on kaks väikest last.

Alice ütles ...

Sa oskad ju ometigi vahel midagi paremat ka kirjutada. Kõik algab ikka kasvatusest mitte sellest, et sa oled pooleldi soomlane ja see on sinu veres. Ega ilmaasjata ei öelda, et laps on kodu peegel. Küll Roosi ja Juuli ka varsti ära õpivad kuidas teid perse saata õnneliku lapsepõlve eest.

Alice ütles ...

Irja ja üldse alles sa heitsid mulle ette, et ma jätan lapsed ilma järelvalveta, et istun kohvikus. Inno teeb just praegu ÜKT ja sinu lapsed on omapead.Sa oled halb ema või ja teed haltuurat?

Irja ütles ...

Minu ema ei suutnud, ei suuda siiamaani. Samamoodi armastas ropendada tema isa, minu vanaisa, kes karjus alati, kui sai: „Perkele!”, tõlkes siis: „Kurat!”. Soomlastel on üldse enda talitsemisega probleeme. Lugege „Seitsemän veljestä” :).

Minu isal oli väga hea kasvatus, aga see ei tähendanud, et ta poleks hilisemas elus veidi ropendanud. Ropendamine ei tee kellelegi kahju ja on hea viis pingete maandamiseks. Eestlased tükivad emotsioone enda sees hoidma, see aga kuhjab pingeid. See vallandub pärast füüsilise vägivallana. Minu lapsepõlvekodus polnud füüsilist vägivalda üldse. Ema maandas oma pinged ropendades ära :).

Lastele on kõige tähtsam, et vanemad neid armastaks ja nendega koos oleks. Just nende kahe asja eest olen mina oma isale kõige tänulikum. Kuna ta tuli 60-aastaselt töölt ära ja pühendus minu kasvatamisele. Oli alati minu jaoks olemas. Seesama on olemas ka Juulil ja Roosil.

Alice ütles ...

Normaalsed inimesed maandavad oma pingeid ikka normaalsel teel. Tuleb välja, et teid on siis terved põlvkonnad ropendajaid, aga ma küll ei arva, et see oleks nüüd midagi kiiduväärset või siin uhkustamiseks välja panna.Teha ropendamisest terve postitus ja veel uhke ka olla, et mul on sellised kanged esivanemad.Eks Juulikese esimene sõna tuleb siis teadagi mis.
Minu lapsepõlves polnud ka füüsilist vägivalda, aga ma pole kuulnud kunagi oma ema või isa minu või mu õdede ees ropendamas. Samuti lastelaste ees.Pingete maandamiseks on ikka teisi võimalusi ka kui ropendamine.

Irja ütles ...

Küll ropendasid ja ropendavad ka nemad, eestlastel lihtsalt on kombeks kõike varjata. Teha ja salata. Ma ei tea, kust see tuleb, see hirmus valehäbi. Samasse ooperisse kuulub ka see sinu fuihitamine paljaste tisside pärast. Elate nagu üle-eelmises sajandis, ausõna :).

Alice ütles ...

Üksasi on paljad tissid ja teine kus neid tisse ikka eksponeerida. :D
Vot selles ongi sinu suguvõsa ja minu suguvõsa vahe. Mina küll ei pea õigeks laste juuresolekul ropendada.Sinul on juba lapsepõlvest jäänud sellised mälestused oma emast ja isast, aga minul on hoopis teistsugused. Ma ei usu, et see on valehäbi, pigem räägib see inimeste kohta hoopis muud.
Loomulikult võib juhtuda vahel nii, et näiteks noaga sõrme lõigates \”valu vaigistamiseks\” kõlab ka mõni teravam sõna. Samas, otseloomulikult ei tee ma seda tööl, kliendi või ülemuse ees, ei ütle selliseid sõnu oma vanaemate või laste ees.

Irja ütles ...

No vot seda ma räägingi, et eestlane on selline, et kõike teeb nelja seina vahel, salaja, teiste silma eest ära. Nelja seina vahel sööb elukaaslasel hinge seest ja kolgib teda. Nelja seina vahel on kõik lubatud ja sellest ei tohi pärast iitsatadagi. Seepärast see pahameel ka selle üle, et Inno oma eksnaise vägivalla avalikuks tegi. Kussaissand nüüd sellest räägid, oihh, uihh! Soomlane sellisest varjamisest ja vagatsemisest aru ei saa. Soomlane kaebab kohe, kui talle liiga tehakse. Kui kellelegi kallale läheb, siis keset küla. Ja teab, et seda, mida kõlbab teha nelja seina vahel, kõlbab teha ka avalikult. Jumal hoidku, õpeta teid nagu oma last, ma ütlen.

Irja ütles ...

Soome TVs oli just saate oma lapsi imetavatest emadest. Puha paljaste tisside rivi. Ära sa igaks juhuks, Alice, vaata - saad veel südamerabanduse!

marge ütles ...

Küsimus Alicele- ma olen nagu aru saanud et sa oled lasteaiaõpetaja? Kes siis sinu töös need kliendid on..?

Alice ütles ...

Meil on mehega lisaks minu lasteaiatööle ka majas plekitöökoda ja seal ma suhtlengi klientidega. Mu mees on nimelt plekksepp.

Alice ütles ...

Irja sa oled ju ka pooledi soomlane. Sul on oma tissi näitamine selge. Mine paku ennast sinna saatesseKummaline sa juba oled, ehk saad kuulsaks ka.
Selles on sul õigus seda saadet ma kindlasti ei vaata, sest see ei huvita mind.

r sa ütles ...

No soomlastel ikka see perekonnas komme, et joovad nosud täis siis vägivallatsevad ja siis lepivad jälle.
Ja oma pereprobleeme kylarahvaga ei jaga. Eriti idapoolsed soomlased armastavad ka peretylis pussnugasi kasutada.
Eestlased ja soomlased on nagu öö ja päev.

Jälginud körvalt yle 30-ne aasta. Lihtsalt, et seda rahvust tunda, peaks nende hulgas elama, aga mitte yldistama.