pühapäev, 25. veebruar 2007

Ajudeta mass

Ma ei tea, kust ja millal täpselt see ajudeta mass liikvele läks, aga tundub, et ma olen selle tuvastanud. Ta on jõudnud Ameerika mandrile.

See on selline mass, kes kõigepealt tegutseb, siis mõtleb. Kes jookseb, pea seljas kõige järele, mis särab või liigub. Või liigutab. Ja kelle jaoks tähendab õnn mingi uue maatüki või asjakese muretsemist.

Ma paneksin rõhu just sõna juurde mass. Ja mitte kari, sest karjal on juht. Ja kari laseb end sellel juhil juhtida. Mass kulgeb valdava osa juhtimatult, mingi seletamatu jõu mõjul. Ja ajudeta on ta vaid niipalju, et nõnda lihtsalt tundub välisel vaatlemisel. Nagu oleks aru kadunud.

Ma olen päris kindel, et Rooma riigi vallutas seesama mass. Mille tagajärjel sündis miski, mida on hakatud nimetama Lääneks. Ilmselt seetõttu, et mass hakkas millalgi lääne poole liikuma. Ja on kogu aeg lääne poole liikunud.

Pärast Roomat vallutas see mass kogu Euroopa. Ning edasi Ameerika. Kusjuures on tähelepanuväärne, et põliselanikud notiti kõikjal, kuhu see mass kandus, lihtsalt maha. Vähemasti mehed. Metsad raiuti maha ja asendati põldudega. Ning ehitati palju kastikujulisi hooneid.

Mass vallutas isegi kuu. Aga seal oli külm, polnud metsi, mida põldudega asendada, polnud midagi erilist sätendavat ning seetõttu tuldi kuu pealt ruttu tagasi.

Massil on üks huvitav omadus. Ta on manipuleeritav. Mass naudib, kui temaga manipuleeritakse. Ta tahab olla manipuleeritud. Talle on vaja, ütleme siis, suunanäitajat. Et oleks teada, kuhu edasi tormata. Massina.

Väike katsetus MacBooki veebikaameraga.

Kommentaare ei ole: