Bernard, Clairvaux' mungakloostri ülem, saamas neitsi Maarja õnnistust, 14. sajandi pilt.
Paavst Eugenius III.
Saagem tuttavaks, paavst Eugenius III ja Clairvaux' mungakloostri ülem Bernard (sellest mungast on veel juttu siin blogis). Kes panid aluse hävitavalt lõppenud II ristisõjale Lähis-Idasse ja et oma mainet päästa, alustasid PR-retke nii Hispaaniasse kui Eestimaa poole.
Nagu kirjutab viimase ajakirja BBC History number (august, 2007), mis ühtlasi tsiteerib ajaloolase Jonathan Phillipsi värsket raamatut Teisest ristisõjast, oli aastail 1146-1148 Teise ristisõja peamiseks initsiaatoriks munk Bernard, kes kasutas paavst Eugenius III saadud kutset selleks, et kümneid tuhandeid vabatahtlikke relva alla saada. Suurt rolli mängis Bernardi lubadus, et kõigi vaprate sõjameeste saatused pannakse kirja kroonikasse, nii nagu oli seda tehtud Esimese ristisõja sangaritega 50 aastat varem, näiteks Bouilloni Gottfriediga, kes olevat võitluses mõõgaga vastase keha ühe hoobiga pooleks raiunud, nii et alumine pool veel koos hobusega edasi ratsutas, ja kellele püstitatud ausammas ehib veel tänagi Brüsseli kesklinna. Samuti oli suur sangar Bohemond, keda iseloomustati lahingus kui "lõvi, keda on kolm-neli päeva näljas hoitud ja kes oma koopast möirates välja hüppab ja saagile selga kargab, hoolimata omaenda elust". Pärast esimest ristisõda andis Prantsuse kuningas Philip oma vanema tütre Bohemondile naiseks.
Hiljem ei kõlvanud poegadel oma isadele vapruses alla jääda. Ja ajalookirjutust saatis õitseng. Ent kõrge enesehinnang oli üks põhjuseid, miks Teine ristisõda Lähis-Idas nurjus. Ristisõdijatel ei õnnestunud võita ühtegi tähtsamat lahingut. Nende meelsus oli madalseisus. Ja kaotusest kibestununa siirduti 1147. aastal Ibeeria poolsaarele, kus vallutati moslemitelt tagasi Lissabon , ning Ida-Ibeerias Almeria. 1147. aasta sügisel tungisid Saksimaa ülikud ja parunid koos Taani vägedega Põhja-Euroopa paganlike hõimude vastu. Ehk siis, Teise ristisõja ebaõnnestumist ja sellega kaasnenud madalat enesehinnangut korvati lahingutega Ibeeria poolsaarel ja Põhja-Euroopas.
Järgnevalt mõned ristisõdade sangarid:
Bouilloni Gottfried Esimeses ristisõjas lahingusse sööstmas 14-15. sajandi kujutisel.
Gottfriedi ausammas Brüsselis.
Clairvaux' Bernard õnnistamas kuningas Loius VII ees, 15. sajandi käsikirjast.
Ristisõdalased Damaskuse all Teises ristisõjas, 15. sajandi joonistus.
Le Puy piiskop Adhemar (vasakul mütsiga) lahingus Antiookia all Esimeses ristisõjas.
Prints Bohemond purjetab Prantsumaale kuningas Philipi tütart naima, 13. sajandi kujutis.
Piiskopid utsitavad sõdalasi lahingusse, 14. sajandi käsikiri.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar