Postimees on väga vana ja väärikas väljaanne. Samuti on tema vastutavaks väljaandjaks üks eesti kõige väljapaistvamaid ajakirjanikke nimega Mart Kadastik (kes magab praegu meie kuuris, aga see selleks). Ja nüüd on see vana ja väärikas väljaanne kehtestanud "hea maitse piiri".
Tähelepanu, kes kavatsevad Postimehhe arvamusloo kirjutada! Inno eelmisel aastal kirjutas ning arvamustoimetaja Kalle Muuli võttis selle rõõmuga vastu, öeldes, et "sigalahe lugu". Ja see lugu ilmus, kirjeldades avameelselt, kuidas Inno, kui ta veel Ingrid Tähismaaga abielus oli, lõbumajas käis. Nüüd ütleb Postimehe naljapeatoimetaja Merit Kopli oma vastuses Inno hagile, milles Inno nõuab Postimehelt tema "seksihulluks" nimetamise pärast 1 miljonit krooni, et Inno ületas oma avameelsusega "hea maitse piiri".
Ehk siis Postimees lööb noa selga omaenda kaasautorile, kelle teksti ta möödunud aastal hea meelega vastu võttis ning avaldas. Samasugune keiss oli muide Kroonikaga, kus avaldati lugu kahest homost, kes armastasid ilma riieteta ringi käia, ja keda Kroonika peatoimetaja Ingrid Tähismaa pärast Heimar Lengi saates maha tegi, nimetades neid "haige tiivaga lindudeks". Tuletame meelde, et mõlemad väljaanded kuuluvad kurikuulsasse Schibsted-kontserni, mis tegeleb muuhulgas intellektuaalse omandi vargusega.
Tegelikult ei avaldaks Jannseni-traditsioonidele toetuv Postimees muidugi kunagi arvamust, mis tema arust "hea maitse piire" ületaks. Lihtsalt Merit Kopli & co ei taha tunnistada, et tegid Innole liiga. Oleme siin Innoga arutanud, et eks nad läksid Ingridi-liimile kah, kuna Ingrid käis pärast lahutust Tallinna linna peal ringi ja tuututas, et Inno on täitsa hulluks läinud ning tal on hullumaja-paberid. Ingrid tegi seda sellepärast, et tal oli vaja enda taha ajakirjanike toetust, tal oli Innoga kohtukeiss pooleli ning tal oli vaja kohtunikke mõjutada. Armsad kolleegid Postimehest ja Õhtulehest kulusid siin kenasti marjaks. Kirsti Vainküla rääkis, et Ingrid olevat tema juures lausa pisaraid valanud, ja Kirsti, hea inimene, siis kirjutas Ingridi palvel Inno kohta rea mustavaid artikleid. Tõmmates sellega tervele Schibstedi-kontsernile sita kaela.
Nüüd on muidugi Kadastik Ingridi peale tige. Eesti Naise persooniloos, mille ta Epp Petronel kirjutada lasi, ütles Kadastik juba jõhkralt välja, et Ingrid on Kroonika jaoks liiga vana, lõputult ta siin töötada ei saa, otsigu uusi väljakutseid. Samuti on langenud katastroofiliselt Kroonika lugejaskond, nii et Ingrid ei ole enam Schibstedile vajalik. Ja Kadastik, tema oli ju uskunud Ingridit, et Inno tõepoolest on paberitega hull. Ning paberitega hull, kel veel pealegi raha pole, ei hakka ju sind ilmaski kohtusse kaebama.
Õnnetuseks tegi vana rebane taktikalise valemanöövri ning kukkus ise enda seatud lõksu. Kuidas? Aga nii, et ta ei arvestanud sellega, et armas alluv Ingrid, kellesse ta kunagi nii väga uskus, võib talle suu sisse valetada. Kadastik vaatas, et Inno midagi vastu ei ütle, ning läks julgeks. Ning nimetas Innot Postimehe avaveerul, oma kommentaaris, tähtsa vastutava väljaandja positsioonilt, "seksihulluks". Mis tähendab minu arust pidurdamatu seksiihaga inimest, kes on kaasinimestele ohtlik. Kadastik läks libedale jääle, arvestamata sellega, et Inno Tähismaa on ikka endine Inno Tähismaa, kes ei jäta kivi kivi peale, kui ta midagi uurima hakkab (Savisaar, Palts, Hanschmidt ja Neivelt mäletavad), ainult et natuke räsitud. Ja alguses lõi Postimehe ning Õhtulehe sõimurahe Inno uimaseks. Teda oli vaja natuke turgutada. Aga seda vihasemaks ta läks, kui ta lõpuks aru sai, mida temaga teha oli tahetud. Ning kaebas Postimehe ja Õhtulehe kohtusse, maksis 60 000 ilusti kautsjoniks ära, kuna ta naine ehk siis mina olin vahepeal ootamatult rikastunud (kujutan ette, et Kadastik katkus sel hetkel oma juukseid), ning jäi ootama.
Praegu läheb Innol hästi. Ta on juba superhageja-superadvokaat ühes isikus, kohtuniku tagandanud ning Talvistele ringkonnakohtus pähe teinud, ning ootab himukalt kohtuvõitlust Schibstediga. Samas Kadastik peab helpima omakeedetud suppi. Oh poleks ta ometi Ingridit uskunud, aga midagi ei ole enam teha. Ta teeb veel viimase-hetke- jõupingutuse ning laseb Ameerikast naasnud Epp Petronel Ingridist loo kirjutada, kuhu Epp torkab sisse ka Ingridi sõbranna Sirle Karu lause, kus too ütleb, et Innol on "lapsepõlvest pärit häired". Lause, mida kogenud ajakirjanik ilmaski artikli sisse ei paneks, ilma et oleks selle akuraatsust põhjalikult kontrollinud. Aga Epp paneb. Sest Kadastik tahab nii, kas pole?
Schibstedi maja susiseb kui herilasepesa. Aga on veel Oliver Kruuda. Mida teeb tema? Tema paneb Just!is meie blogi kinni. Miks? Blogi on ju kuum. Aga seepärast, et tema juures käib Ingrid Tähismaa, kes pole veel oma sharmi Kruuda peal testinud (Kadastik teaks juba paremini), ning palub jumalakeeli, et blogi ilmumine lõpetataks. Aga ikkagi, kas mõjusid ainult Ingridi pisarad? Tuletame meelde, et Ingridi jalgealune on Schibstedis kuum. Ning Kadastik on tema peale enda sissetõmbamise pärast maruvihane. Jääb oletada, et Ingrid hiilib endale uut töökohta Kruuda juures. Kruuda, ajakirjanduses asjatundmatu ärimees, ju vajaks seesugust nõustajat küll. Ning Kadastik saaks Ingridist, kes pole Kroonika lugejanumbrite parandamiseks midagi ette võtta suutnud, raksuga lahti.
Seni on vanal rebasel muidugi vaja kohtuprotsess üle elada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar