Pilt macist.
Aeg-ajalt taban end taas mõttelt, et olen maciga väga rahul, millega ma tegin tutvust möödunud aasta algul ja mida ma enam, vähemalt niipea ei vahetaks mingil juhul tavalise PC "raua" vastu.
Etteruttavalt pean märkima, et olin varem olnud maci suhtes väga skeptiline. Aastaid. Sest mind oli olnud raske veenda, miks maci ligi 1/3 võrra kõrgem hind kaalub üles tavalise PC nõrkused. Pealegi nägid macid vanasti küllalt tobedad välja. Minu meelest olid PCd vähe seksikamad.
Aga ma olen igal juhul tänulik Steve Jobsile, et ta pärast macist minemalöömist millalgi kümmekond aastat tagasi püssi põõsasse ei visanud, vaid jätkas arvutiasjanduse kallal pusimist, lõi operatsioonisüsteemi, mille peal jooksevad praegu kõik macid. Ja mis on tõeline väärtus! Nüüd on Jobs muidugi macis tagasi ja teenib hästi, tõsi, peamiselt kultustooteks muutunud iPodide ja muusika ning videote müügivõrgu iTunesi pealt. Ja viimasel ajal ka iPhone pealt, mis oma olemuselt on ühendatud iPod ja mobiiltelefon, kaasaegse puutetundliku ekraaniga.
Macid soetasime Irjaga seetõttu, et Irja on arvuti alal suht võhik, või ma ütleks siiski, et pigem tavakasutaja laiemas tähenduses. Ja ta ütles otse: ma vajan sellist arvutit, mis töötab. Ja ma ei leidnud macile siin enam mingit alternatiivi. Ja mul pole tulnud pettuda.
Mind rabab maci töökindlus, ma olen unustanud ära, mis tähendab arvuti "kokkujooksmine", mis PCde puhul on üsna tavaline. Kui tarkvara paljusust on PCde puhul peetud seni vooruseks, siis minu arvates on see miinus, kuna esiteks liigub tarkvara hulgas palju viiruseid ja teiseks jooksutavad paljud programmid "raua" lihtsalt kokku ja kaduma võib minna palju väärtuslikku materjali. Näiteks ilukirjanduslik või muu kirjanduslik looming, mis kirjatööd tegeva inimese jaoks on elutähtis. Lisaks muudab tarkvara PC sageli väga aeglaseks. Maci puhul seevastu on "raud" ja tarkvara pidevalt justkui õnnelikus abielus, suhtes, kus mõlemad osapooled arvestavad pidevalt teineteisega ja kus mingid jamad on pigem haruldus kui reegel. Uue tarkvara installeerimisel pole maci puhul vaja enamasti teha mingeid "restarte", mida PC, eriti Windowsi keskkonnas ühtelugu nõuab.
Mina võrdleks PCd ja Windowsi vana nõukaaegse invaliidikäruga, kuhu on võimalik küll igasugu ägedaid vidinaid külge monteerida, aga mis jääb ikka invakäruks. Mis vajab pidevat nokitsemist ja tuunimist. Mis sureb pidevalt välja ja mida on vahel vaja vändast käima tõmmata. Sobilik pea olematu hinna poolest neile, kes remonditööd oskavad ja armastavad, ja kel on palju vaba aega, millega pole muud targemat peale hakata. Mac seevastu on auto, mis sõidab, kui vaja. Viib alati punktist A punkti B, iga ilmaga. Ja enamikul kasutajatel polegi enamat vaja. Aeg-ajalt tuleb lihtsalt käia "teeninduses", ehk tarkvara uuendada, mis maci puhul on tasuta. Tõsi, nn lisavarustust, igasugu vilkuvaid tulukesi on maci puhul vähem. Aga ka seda pole enamikul kasutajatel vaja.
Ja tõesti, macil pole mingeid jamasid viirustega. Mul pole isegi viirusetõrjet. Ja mu maci peal jookseb ka Windows, tõsi, sellele jaoks soetasin F-Secure tõrje, igaks juhuks. Aga Windowsi installeerisin seetõttu, et maci peal ei tööta Eesti id-kaardi süsteemid. Mulle on väidetud, et töötavad, aga ma ei viitsi end sisse puurida IT-alastesse üksikasjadesse ja ise midagi progema hakata. Ma väidan, et niisama lihtsalt, niks-naks, nagu maci peal asjad käivad, pole võimalik id-kaarti kasutada, näiteks digiallkirjade andmiseks. Ja see korraliku id-kaardi toe puudumine on ka ainus asi, mis mind maci puhul häirib. Sest arvutimänge ma ei mängi (väidetakse, et maci peal ei tööta paljud mängud, aga väidetakse ka vastupidist, et suur osa mänge on maci peale ringi tehtud).
Niisiis, kõige suurem vara maci puhul on see, et olgu sul korraga lahti niipalju programme kui iganes, mac jookseb ikka ludinal. Tõeline ime minu jaoks, kes ma PC pealt ümber lülitusin. Proovisin enne ka PC peal Windowsile alternatiivset, nn vabavara operatsioonisüsteemi Linux, aga see nõuab minu arvates kõrgemat IT-alast pilotaaži. Või korralikku tuge pidevalt. Mistõttu, ma arvan, sobib Linux ja muu säärane "vabavara" suurematele struktuuridele, kus on võimalik palgata rida "patsiga poisse" asju ajama. Ma ei suutnud isegi Linuxi "distrot" oma arvutisse installeerida. Kõik läks vussi. Ja ma pole arvuti alal just päris võhik, vähemasti ei pea ma end selleks. Tõsi, mingi asja ma sain ikka pika punnimise peale käima, aga tõesti, see ei tasunud vaeva. Ja see tasuta tarkvara tundus mulle naiivne, selline algeline ja lapselik, ma mõtlen oma funktsionaalsuse ja kujunduse poolest. Nagu oleks mingist eemisest ajastust. Isegi OpenOffice. Ma kasutan maci peal MS Office tarkvara (paljuski seetõttu, et harjusin sellega ära varem PC peal), ja see töötab ideaalselt, tõsi, eestikeelne poolitus ja sõnakontroll ei tööta päris korralikult. Tuleb valida keeleks "catalan". Aga see pole suurem mure kõigi nende plusside kõrval, mida pakub maci töökindlus, näiteks audio- ja video- ja fotofailide töötlemisel, Wifi-võrguga ühildumisel ja uue tarkvara installeerimisel.
Ja veel, maci enda puhul pole kunagi mingeid "erroreid". Ekraanile ei ilmu sellist sõna kunagi. Vat nii.
Kui kasutaja-sõbralikkusest näide tuua, siis tuleb Windows keskkonnas tavakasutajal näha kurja vaeva, et leida mõni fail, näiteks selles leiduva märksõna järgi. Maci puhul on alati ekraani ülaosas ootel Spotlight, arvuti-sisene otsingusüsteem, mis toimib nagu Google oma arvutis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar