Järjejutt Toomas ja Evelin: 12. peatükk

„Kus sa olid,“ küsis Toomas, kui oli Evelini maja nurga juures tabanud, „kus sa mul olid, mu lapsuke?“ Tema hääl oli mahedam kui kunagi varem.
Evelini nägu õhkas erutusest ja õnnest. Ta oli oma mõtetega veel kuuris ja Harrison Fordi juures ning ümises endamisi.
„Mis sul ometi arus on, lapsuke?“ kordas Toomas, „ma muretsesin sinu pärast.“
„Tõesti?“ küsis Evelin kelmikalt ja ümises edasi.
„Ma tõesti muretsesin,“ jätkas Toomas, „ma tahaks sinuga rääkida.“
„Me juba rääkisime, sa ütlesid, et mul on keegi teine,“ ütles Evelin, keeras pilgu ära ning ümises salapäraselt. See ajas Toomase närvi.
„Mis kurat sinuga lahti on? Sa polnud varem selline!“
„Milline selline?“
„Noh, selline, imelik.“
„Mulle meeldib selline olla ja olen,“ jätkas Evelin ning ümises viisikest edasi. Talle meeldis Toomast närvi ajada. See valmistas talle lõbu.
Toomas oli täiesti marus. Ta võttis Evelinil taas kaenla alt kinni ning sikutas teda. Nii et Evelin lendas peaaegu vastu majaseina, aga sai viimasel hetkel tasakaalu tagasi ja prantsatas lõpuks istuli maha. Evelin lõkerdas naerda. Toomas võttis seina najalt teiba ja üritas sellega Evelinile äsada, aga naine keeras end eest ära ja mees lendas koos teibaga uperkuuti. See tegi naisele veel rohkem nalja ja ta naeris juba südamest.
„Sa oled peast segi, rahune maha, sa oleksid võinud mind maha lüüa,“ jätkas Evelin, ise veel turtsudes.
Toomas ehmatas ja viskas malaka käest. Ta oli enesevalitsemise kaotanud ja tundis selle pärast piinlikkust. Ent ta kogus end kiiresti ja heitis Evelinile peale. Rebis naise õhukese sitskleidi lõhki, võttis rinnad pihku, ajas endal püksid maha ning surus oma kõvastunud peenise naisele sisse. Viimane ei rabelenud vastu. Tal oli ükskõik. Las mees teeb, mis tahab. Toomase iga rakk tahtis saada seda naist. Ta ratsutas naise peal oma kümmekond minutit, nii et särk leemendas higist. Ja suur kõht käis vastu naise rindu. Aga naisele paistis see meeldivat. See oli naise jaoks ülimalt erootiline. Siis keeras naine ringi ja mees võttis teda tagant. See oli kõige parem seks, mida nad olid viimaste aastate jooksul kogenud. Kümmekond aastat tagasi, kui nad värskete armunud tuvikestena Toomase vanematekoju saabusid, olid nad samamoodi kõrges niitmata rohus seksinud. Ja olid õnnelikumad kui kunagi varem. Sellest korrast sündis neil laps. Ja sündis soov lagunenud talukoht taastada. Kus nad siis saaks mõnuga koos olla, seksida kasvõi päevad läbi. Aga millegipärast, mida aeg edasi, seda vähem jäi neil teineteise jaoks aega. Ja seda vähem said nad seksida. Kuni lõpuks ei seksinud nad enam üldse.
Toomas tundis seksist naisega mõnu. Ta oli elanud värvikat elu, kus oli nii nais- kui meessuhteid, aga lõpuks jäi ikka naise juurde pidama. Kuigi enne Evelini oli tal olnud mees. Aga sellest ta polnud veel Evelinile kordagi rääkinud. Nüüd tundus õige aeg.